Avaleht Tervis Eesti Meditatsiooni Kooli looja Seeda Randroo: meditatsioonis ei ole läbikukkumist
Eesti Meditatsiooni Kooli looja Seeda Randroo: meditatsioonis ei ole läbikukkumist

Eesti Meditatsiooni Kooli looja Seeda Randroo: meditatsioonis ei ole läbikukkumist

0
Seeda Randroo/Chandini Sarita
Seeda Randroo/Chandini Sarita

Seedat, idamaise nimega Chandini Sarita, huvitas inimese sisemaailm juba lapsest saati. See huvi viis teda ka Tartu Ülikooli psühholoogiat õppima. Lisaks ülikoolikraadi omandamisele õppis ta kolm aastat geštaltterapeudi kurustel, et inimese müstilist maailma veelgi rohkem tunda.

Aastakümned psühholoogilise nõustajana tööd, konsultatsioone ja koolitusi, juhendasid teda aga ühel päeval ootamatult traditsioonilise Hiina meditsiinini ja järgmised kolm aastat ta elust täitusid idamaa iidsete tarkustega. 2006. aastal algas selles koolis ka ta isiklik meditatsioonitee: 6 aastat Vipassanat.

2014. aastal, olles läbinud Punes (Indias) OSHO Rahvusvahelises Meditatsiooni Keskuses vastavad kursused, sai loodud Tallinnasse OSHO Meditatsiooni Keskus. Seeda on üks selle rajajatest, aga samuti ka üks Veet Mano esindajaid Eestis.

2014. aasta jaanuaris, keset Osho Kundalini meditatsiooni vaikuse osa, jõudis temani aga ootamatu idee Eesti Meditatsiooni Koolist. 4 päeva pärast oli kool olemas!

GoodNewsi toimetus sai võimaluse esitada mõne lihtsa küsimuse Seedale, kes valgustab huvilisi selles, mis on meditatsioon ja miks sai loodud Eestisse vastav kool.

Seeda, räägi võimalikult lihtsalt lahti, mis on äsja loodud Eesti Meditatsiooni Kooli eesmärk? Miks Eestis?

Kool võimaldab nagu koolid ikka: järjepidevust ja teatud süsteemsust, kus peale kogemise iseenda peal on võimalik küsida, koos arutleda, rääkida. Kool on nagu koolid ikka: hariv ehk informatsiooni edastav. Nagu põhikoolist saab gümnaasium, nii saab selles koolis meditatsioonikursusest liikuda juhendaja kursusele.

Meditatsioonis on kõige tähtsam kogemus, see, mis toimub iseendaga, kuid inimene vajab paraku aeg-ajalt ka võimalust teada saada, mõista. Kool võimaldab. Kool aitab ka kogetud tasakaaluseisundit igapäevaellu lülitada, et see mis on, ei jääks kunstlikult kooliseinte vahele. Kool toetab erineval viisil. Koolis on võimalik saada ka individuaalset õpet isiklikul meditatsiooniteel. Kool on “õppija” kõrval, toetab teda.

Miks Eestis? Elan siin. Eestlased on tegelikult üldse väga otsivaks muutunud, liiguvad palju kursuselt kursusele ja tahavad endaga tegeleda. Eestlased on uudishimulikud ja see on hea, siis nad ka leiavad, et on erksad.

Eestlane või mitte, aga kui inimesed tunnevad oma päevades, et nad ei rõõmusta, et nad on väsinud, et nad on tüdinenud, tahavad elada kuskil mujal, aga ei tea, kuidas otsustada või tahavad teha teist tööd, aga ei julge muudatust teha jne, siis on hea oma elu muuta. Tihti kuuleb sellist juttu, et mul on kõik korras või mul ei ole mingeid probleeme või et ma ei võta halba endasse jne. Siis on see tõsi, kui inimese igapäevas on rõõm, elujaatus, puudub väsimus, tujutus, päevad on täis heatujulisust nii kodus kui tööl. Kui nii ei ole, siis võiks tulla leidma lahendeid, sest meditatsiooni seisundis tulevad need justkui ootamatute kingitustena. Inimene hakkab märkama ka nn “märke” oma elus, mis teda juhendavad, suureneb intuitsioon. Aga seda ei oska ma öelda, et kellele ja millal,  sest see on individuaalne ja sõltub enda valmisolekust.

See, kes ei ole varem meditatsioonist midagi kuulnud, kardab ju tulla. Kuidas sellest hirmust üle saada?

Meditatsioon ei ole hunt. Meditatsioonid, mis selles koolis tehakse, on liikuvad – ei pea istuma, ei pea muretsema, kui mõtted ei kao, ei pea püüdma teistega ühtemoodi olla. Meditatsioonis ei ole läbikukkumist. Need meditatsioonid ei käi ka kellelegi üle jõu, sest igaüks teeb nii, kuidas temale just hea on. Meditatsioon ei ole enesesisendus, ei ole surmtõsidus, ei ole igavus. Ma kasutan eitavat vormi just seetõttu siin nii palju, et sõnast “meditatsioon” on loodud täiesti vale kujutluspilt. Meditatsioon ei ole üldse see, mis siin kirjas on. Meditatsioon on vaid selguse seisund ja me liigume üheskoos selle selguse poole, et saada teada … midagi iseenda ja oma võimaluste kohta elus, et tunda suuremat rõõmu ja rahu enda sees, et olla tasakaalus.

Hirmust saab üle lihtsalt ˗ otsustada, tulla kohale, et veenduda ise!

Millised on sinu enda suurimad võidud, mida mediteerimisest saanud oled?

Ma olen vabanenud paljudest hirmudest, ka ühest suurimast – hirmust ettearvamatuse ees. Ja sellest vabanemine paneb elu õitsema, teeb põnevaks, sest sa ei karda enam mis tuleb ja kõik mis tuleb on originaal, mitte hall koopia. Olen kaotanud 20 kg ˗ ilma vägivallata enda suhtes, st ilma, et piiraks toitumist, jälgiks mida ja millal süüa, ilma vaevanõudva treenimiseta. See lihtsalt juhtus. Ma mediteerisin umbes 2 korda nädalas ja energiad hakkasid lihtsalt teisiti voolama. Ma ei tee asju enam sunniviisiliselt, olen unustanud ära, kui vilets seisund on “ei taha, aga peab”. Mulle meeldib teha seda, mida just parasjagu teen.

Mis inimestega tavaliselt juhtub, kui nad mediteerima hakkavad? 

Algul on nad üllatunud. Vahel tekib mõni “imelik” tunne. Siis hakkavad suhteliselt kiiresti märkama oma elus toimuvaid positiivseid muutusi ja ei suuda uskuda, kuidas see ikka võimalik on, et nii kiiresti … Need, kellega suhtlevad, märkavad samuti, et nad on rahulikumad, rõõmsamad ja rohkem tasakaalus. Julgust tekib juurde ja hirmud vähenevad. Inimesed hakkavad katsetama asju, mida enne ei julgenud ˗ nad hakkavad ennast rohkem usaldama. Keha muutub ˗ kilogrammid vähenevad, kel üle.

Kui palju on Eestis üldse pädevaid meditatsiooni juhendajad? Kuidas seda kontrollida saab, et juhendaja pole nn isehakanu? 

Ei oska sellele vastata. Ka mõõtmisele ei oska vastata. Seda küll, et peab teadma-tundma tehnikaid, meditatsioone, mida juhendab nii oma kogemuse põhjal kui ka laiemalt. Juhendaja peab oskama edastada õigeid instruktsioone. Aga juhendaja ei ole terapeut, see on ka väga kindel.

Minu enda meditatsioonijuhi litsents on välja antud Punes (Indias) – OSHO Rahvusvahelise Meditatsiooni Keskuse poolt. Samuti meditatiivse teraapia OSHO “Müstilise roosi” juhendaja litsents. Tegin vastava koolituse läbi rohkem kui aasta tagasi ja olen juhendanud paljusid meditatsioonigruppe ning kursusi.

Eesti Meditatsiooni Koolist lähemalt. Kuidas selles tegevus toimuma hakkab?

Kõigepealt räägiks esimesest kolmest kuust enne “suvevaheaega”. Iga kuu ühel nädalalõpul toimub kursus. Kahe kursuse vahepealsel ajal aga on võimalik tulla koos mediteerima. Kui on soovi, siis 5 korda kuus toimuvad kooli meditatsioonid.

Kui keegi juhendab gruppe või tahab hakata seda tegema või kui keegi viib läbi individuaalseansse ja tahab saada enda jaoks lisatarkusi, siis nad saavad osaleda ka just juhendajatele mõeldud kursusel.

Suvel aga, juuniks ja juuliks, on juba mõneks päevaks broneeritud metsa sees ja mereranna ääres maja, kus toimuvad meditatsioonikooli laagrid.

Sügisest läheb kool edasi, aga sellest edaspidi.

Hea lugeja, rohkem informatsiooni Eesti Meditatsiooni Kooli kohta leiad SIIT!

mm

Kommentaarid