1. Avaleht
  2. Tervis
  3. Kas sa hingad õigesti?
Kas sa hingad õigesti?

Kas sa hingad õigesti?

Kas sa hingad õigestiKeskmine hingamisrütm on 12-20 korda minutis, mis tähendab, et inimene hingab ööpäevas ca 17 000 – 28 000 korda. See on küllaltki suur koormus!

Hingamine toimub lihaste abil, mis suurendavad rinnaõõne mahtu. Rinnaõõne mahu suurendamisega tekitatakse kopsudes negatiivne rõhk, mille tulemusena imetakse õhk kopsudesse. Välja hingamine on üldjuhul passiivne, mis tähendab, et lihased selleks tööd tegema ei pea ja õhk voolab kopsudest ise välja.

Mis aga juhtub siis, kui me rakendame hingamiseks pidevalt valesid lihaseid?

Üldiselt võib hingamise lihaste aktivatsiooni järgi jagada kaheks: rinnahingamine ja kõhuhingamine.

Kõhuhingamine on sügav ja toimub diafragma ehk vahelihase abil:

Kas sa hingad õigesti2

Vahelihase pingutus toob kaasa seedeorganite allapoole liikumise, mille tõttu võlvub kõht sissehingamise ajaks kergelt ettepoole. Seetõttu nimetataksegi vahelihasega hingamist kõhuhingamiseks.

Kas sa hingad õigesti3

Kõhuhingamine on loomulik hingamise viis. Kõhuhingamine on iseloomulik parasümpaatilisele närvisüsteemile.

Üldjoontes on meie autonoomne närvisüsteem jagatudki kaheks: parasümpaatiliseks ja sümpaatiliseks. Parasümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on organismi rahustada ja sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on organismi ette valmistada tegutsemiseks.

Lihtsustatult öeldes töötavad need närvisüsteemi osad nagu kaalukausid: Mida rohkem on aktiivne parasümpaatiline närvisüsteem, seda vähem on aktiivne sümpaatiline närvisüsteem, ja vastupidi.

Kõhuga hingates aktiviseerime parasümpaatilist närvisüsteemi, mis saadab kehale rahustavaid impulsse. Selle tulemusena alaneb stress, soodustub seedimine ja paraneb taastumine.

Vaata järgnevat videot, et teada saada, kuidas kõhuga hingata:

Seda harjutust on hea teha stressirohkel perioodil ja selleks, et õppida uuesti õigesti hingama.

Rinnahingamisel on vastupidine toime.

Rinnahingamine on tihti pinnapealne ja kiire, ning toimib roietele kinnituvate lihaste abil:

Kas sa hingad õigesti4

Kui me hingaksime tavapäraselt rohkem rinnakuga, teeksid need lihased pidevalt tööd, milleks nad tegelikult loodud ei ole. Nende lihaste pinge tõusul ja lühenemisel tekib rühihäire, kus õlad ja pea tiritakse ettepoole:

Kas sa hingad õigesti5

Paljude inimeste kaela-õlavöötme pinged algavadki pidevast rinnakuga hingamisest!

Kuna rinnahingamine on seotud sümpaatilise närvisüsteemiga, siis soodustab seda stress.

Rinnakuga hingamine on samas hea meetod sümpaatilise närvisüsteemi aktiviseerimiseks. Sümpaatilist närvisüsteemi aktiviseerides paraneb tähelepanu ja sportlik saavustusvõime.

Enne trenni või võistlust saab rinnakuga hingates keha pingutuseks paremini ette valmistada.

Jälgi oma sõprade ja tuttavate hingamist. Kas neil liigub sisse hingates rohkem kõht või rinnaku-õlavööde? On nad pidevalt stressis ja närvilised, ning kaebavad õlavöötme pingeid? Võib-olla oleks neil kasu kõhuhingamisest!

Head hingamist!
Allikas: http://www.fysioviis.com/

Head Uudised GoodNews