Avaleht Tervis Köha ja nohu ei ole veel gripp
Köha ja nohu ei ole veel gripp

Köha ja nohu ei ole veel gripp

Viimasel ajal pöördutakse viirustelaine tõttu sageli apteeki ja küsitakse ravimeid gripi vastu. Igasugune viirushaigus ei ole aga veel gripp, rõhutab Euroapteegi proviisor Anastassia Izlatova ja selgitab, kuidas haigusi eristada ja organism terve hoida.

Paraku kiputakse igasugust raskemat ülemiste hingamisteede viirust või kõva köha ja nohu pidama gripiks, kuid tegelikkuses on enamik sügis-talvisel ajal ringi liikuvaid haiguseid tavalised viirused. Üheks selgeks gripi tunnuseks on haiguse äkiline algus ja kõrge palavik, mis ulatub tavaliselt üle 38°C. Tihti lisandub gripi korral valu erinevates kehapiirkondades ning võib esineda kurguvalu või köha.

Teistest viirushaigustest ja köha-nohuga saabuvatest hingamisteede haigustest on gripp tõsine just seetõttu, et selle korralikult väljaravimata jätmisel võib tüsistuseks olla kopsupõletik ja ägeneda kroonilised haigused. Tavaliselt haigestuvad grippi just nõrgema immuunsusega inimesed: vanemaealised, lapsed ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed. Gripi vastu antibiootikumide ravi kahjuks ei aita, seega on mõistlik lasta ennast enne viirustehooaega vaktsineerida.

Liikvel on ka paragripp, mille tunnusteks on kõigepealt kurguvalu ning seejärel lisanduvad köha ja nohu. Kaasneda võib gripile iseloomulik lihasevalu. Paragrippi ravitakse nagu teisi viirushaigusi vastavalt nähtudele: valuvaigistid, palavikualandajad, nohu- ja köharavimid ning rohke vedeliku tarbimine.

Nii viiruste kui ka gripi ennetamiseks tuleb tugevdada immuunsüsteemi. Kuna kõiki vitamiine ja mineraale ei ole võimalik toidust kätte saada, siis on vaja neid toidulisanditena juurde võtta. Just sügistalvisel ajal on pimeda ja muutlike ilmade tõttu inimestel rohkem stressi ja vähem liikumist värskes õhus, mis omakorda nõrgestab vastupanu haigustele.

Seega need, kes veel vitamiinikuuri alustanud ei ole, peaksid sellega kindlasti algust tegema. Oluline organismi tugevdamiseks ja väsimuse-jõuetuse peletamiseks on piisavad C- ja B-vitamiini varud. Loomulikult tuleb Eesti kliimas vähemalt septembrist maini juurde võtta D-vitamiini. Vitamiinide vajalikkuse, koguste ja kuuripikkuste kohta on mõistlik nõu küsida apteegist. Viirusteperioodil võiks olla kodus igapäevaseks tarbimiseks ka mesi ja küüslauk, mis aitavad keha tugeva hoida.

Kindlasti tuleks tõsise haigestumise korral nõu pidada perearstiga või -õega. Kui tegemist on gripi või teiste palavikuga kulgevate haigustega, siis tuleks võtta palavikualandajaid paratsetamooli ja ibuprofeeni. Meeles tuleks ka pidada, et kõrge palavikuga ei tohi ennast paksult riidesse panna või tekkida kinni katta, vaid pigem lasta kehal jahtuda ja olla võimalikult õhukeselt riides. Ükskõik millise haiguse korral tuleks aga palju juua vedelikku: vett, sooja teed.