Avaleht Tervis Lahja ja mõnusalt hapu suutäis – rabarber
Lahja ja mõnusalt hapu suutäis – rabarber
Tervis
0

Lahja ja mõnusalt hapu suutäis – rabarber

0

rabarber_Rheum raponthicumRabarber annab meie kliimaoludes varakevadel rikkalikku saaki ning pakub meeldivat vaheldust toidulauale olukorras, kus hoidised hakkavad juba lõppema, kuid muude puu- ja köögiviljade valmimist annab veel oodata.

Rabarber on rikas mineraalainete poolest. Ta sisaldab palju kaaliumi, mis puhastab organismi jääkainetest. Peale selle leidub rabarberis veel magneesiumi ja rauda. Naatriumi ja kaaliumi sisaldus on hea südamele ja vereringele. Ettevaatlikud peaksid olema aga inimesed, kellel esineb probleeme neerudega. Rabarberites leiduv oblikhape moodustab koos kaltsiumiga kristalle, mis võivad ladestuda neerukividena.

Tasub teada, et lehtedes on oblikhapet kuni kümme korda rohkem kui leherootsudes. Samuti on vanemad leherootsud võrreldes noorematega tunduvalt puisemad ning oblikhapperikkamad. Oblikhapperikkad toidud pole soovitatavad luude hõrenemise ehk osteoporoosi ja maksahaiguste esinemisel. Kui rabarberit just igapäevaselt suurtes kogustes ei sööda, siis ei tekita oblikhape siiski probleeme. Oblikhappe tõttu ei tohiks rabarberit keeta aga alumiiniumpotis.

Kõige rohkem on rabarberis vett, ligikaudu 90% toorete rabarberi leherootsude kaalust. Valke on leherootsudes tühiselt, kõigest alla protsendi, rasvu esineb vaid jälgedena. Rabarberi magususega pole lood samuti kiita, sest süsivesikute osakaal küünib samuti kõigest protsendi-paarini. Sellest kõigest saab järeldada seda, et rabarberi näol on tegemist lahja suutäiega. 100 g portsu söömisel saab meie organism energiat 12-16 kcal.

Jutud varakevadise rabarberi suurest vitamiinisisaldusest on mõnevõrra ülepaisutatud. Et rabarberis rasvu pole, ei sisalda söödav osa ka rasvlahustuvaid vitamiine. Vesilahustuvatest vitamiinidest on taimes vähesel määral B-rühma vitamiine ning mõõdukalt askorbiinhapet. Rabarberis on märkimisväärselt vees lahustuvaid ja lahustumatuid kiudaineid. Ehkki kiudaineid meie organism otseselt ei omasta, on need normaalses seedetegevuses hädavajalikud toidu koostisosad. Just kiudaineterikkusel rajanebki rabarberi kõhukinnisust vältiv toime.

Juba keskajal kasutati rabarberit ravimtaimena. Rabarberi juurtest valmistatud pulbri raviomadusi tarvitati isupuuduse, erinevate seedekulgla häirete ja kõhukinnisuse leevendamiseks. Väikestes kogustes (0,1-0,2 g) on kuivatatud juurepulbril seedimist korrastav, suurtes hulkades (üle 0,5 g) aga hoopiski lahtistav toime. Vanasti kasutati rabarberijuuri ka naha parkimiseks ning värvimiseks. Toidutaimena hakati rabarberit ohtralt sööma alles XVIII sajandi keskel Inglismaal.

Rabarberit on võimalik säilitada ka talveks. Esimene mahl peaks minema võilille siirupisse, hilisemat võib juba kombineerida teiste aiasaadustega, kompottidena, sügavkülmutatuna jne. Rabarberi varsi puhastatult ja tükeldatult võiks ka kuivatada. Juuri kogutakse sügisel, pestakse hoolikalt, lõigatakse tükkideks ja kuivatatakse päikese käes, lõplikult ca 60°C juures ning kasutatakse kui lahtistajat, seedimise korrastajat.

Rabarberi laialdase kasutamise põhjuseks on tema mahlakas ja hapukas maitse. Rabarberit kasutatakse ka näiteks punases veinis smoorituna pikantse lisandina. Peale selle sobib rabarber lisandiks lihatoitude juurde. Rabarberist valmistatakse mahla, kompotti, keedist, marmelaadi, mitmesuguseid magustoite.

Rabarberiga on hõlbus alustada aasta mahlahooaega. Esimese värske mahlana oleks ta meie toidulaual (lahjendatult veega) ja kuumutatult juba esimese hoidisena. Jooke valmistades pole vaja varsi koorida, kuna koored annavad mahlale meeldiva punaka värvi. Kellel endal rabarber aias kasvab, võiks valmistada ka keedist. Et teravat maitset mahendada, võiks kasutada seda koos maasikatega (ka kompotis) ja ka sidrun-apelsin muudab rabarberikeedise eriti maitsvaks. Sügavkülmutamiseks tuleks rabarber eelnevalt tükeldada, ajada vees keema ja pärast sõelal nõrutamist panna karpidesse.

RETSEPTID

Rabarberipirukas

250 g võid,
2 kl suhkrut,
2 muna,
2,5 kl jahu,
3 tl küpsetuspulbrit,
2 kl piima,
1 spl vanillisuhkrut,
1 l rabarberikuubikuid,
mustikaid,
õunu,
kaneeli,
suhkrut peale riputamiseks.

Hõõru või ja suhkur vahule, lisa sõtkudes munad. Küpsetuspulber sega jahuga ja lisa jahu taignale vähehaaval. Viimasena sega ettevaatlikult piim ja seejärel vala taigen ahjuplaadile. Tükeldatud rabarber lao taignale. Hilissuvel võid lisada mustikaid ja sügisel õunaviile. Peale raputa vanillisuhkrut, soovi korral kaneeli ja suhkrut. Juhul kui rabarber on väga mahlane, võid peale raputada ka veidi jahu.

Odrajahuvaht

3 kl vett,
1 kl suhkrut,
2 kl tükeldatud rabarberit,
1 kl odrajahu.

Aja vesi keema, lisa rabarberitükid ja suhkur. Kuumuta keema ja lisa vähese külma veega segatud odrajahu. Keeda mõned minutid ja lase jahtuda ning siis vahusta. Serveeri piimaga.

Rabarberisukaad

1 kg tükeldatud rabarberit,
1 kg suhkrut,
0,5 kl vett.

Esmalt valmista suhkrusiirup, jahuta ja vala see rabarberitükkidele. Lase jahedas ruumis seista üle öö. Järgmisel päeval vala siirup potti ja keeda tihedamaks, vala jahtunult uuesti rabarberitükkidele. Lase seista 1-2 nädalat. Vahepeal võid veel korrata äravalamist ja kuumutamist, et kiirendada protsessi. Viimane keetmine toimub koos rabarberitükkidega. Lõpuks pane segu sõelale, siirup pane eraldi purkidesse, tükid kuivata soojas (20-30°C) küpsetuspaberil. Kui pealispind hakkab tahenema, võid suhkrus neid veel veeretada ja siis kuivata lõplikult. Suhkrustunud varred hoia kinnises nõus ja need sobivad iseseisvaks maiustuseks või küpsetistes kasutamiseks.

Naadi-rabarberimoos

2 osa naati,
3 osa rabarberi,
veidi suhkrut,
veidi vett.

Peenesta naadid ja rabarber. Pane potti koos vähese veega ja kuumuta, lisa soovi järgi suhkrut, sega kuni keema tõusmiseni ning tõsta siis segu kuumana purkidesse ja sule õhukindlalt. Jäta jahtuma ning sellisel moel saad moosi säilitada ka pikemalt külmkapis.

Allikas: Terviseleht 

mm

Kommentaarid