Avaleht Tervis Mängi lauamängu ja reisi ümber toidulaua!
Mängi lauamängu ja reisi ümber toidulaua!

Mängi lauamängu ja reisi ümber toidulaua!

Mängi lauamängu ja reisi ümber toidulaua!Uue vahva lauamänguga saab ümber söögilaua reisides vastuseid väga paljudele põnevatele küsimustele.

Mis on “tou”?
Kelle soolestik on pikem – inimesel või lambal?
Kuhu koguneb rasv õunakujulisel rasvumisel?
Kas nuikapsas on juurvili?
Millest valmistatakse seitanit?
Mida peaks tegema inimene, kellel on apopatodiafelatofoobia?

Reisi ümber söögilaua ja saad teada! Toidust ei saa üle ega ümber. Puutume sellega ju kokku nii hommikul, lõunapausil, kui õhtul. Tervisliku toitumise tähtsusest räägitakse juba lasteaias, loomulikult ka koolis, korraldatakse üleriigilisi kampaaniad. Kuid lihtne ja hariv ülevaade meie toidust, selle ajaloost, toitainete mõjust, toitumissoovitustest  mängu kujul seni puudus.

Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi võttis oma südameasjaks luua lauamäng, mis annab mängijale ülevaate toitudest ja söömisest. Nimeks sai mäng “Reis ümber söögilaua”. Retsepte seal küll ei leidu, aga eri vanuses mängijad saavad vastuse lausa 1500 küsimusele, mis on selgitustega varustatud. Küsimused on 500 kaupa jaotatud kolme raskusastme vahel: kerge, keskmine ja raske. Et lihtsustada vastamist või panna rohkem arutlema küsimuse üle, on ette antud ka 3 vastuse varianti. Mängida saab kahel erineval mängulaual – nii, kuidas parasjagu tuju on.

Lisaks mängulustile saab mängija märkamatult uusi teadmisi toitude nimetustest, päritolust, valmistamisest, toitainelisest koostisest, toidu- ja toitumissoovitustest, Eesti ja teiste maade toitudest, toidunõudest, toidu ohutusest  ja paljust muust toiduga seonduvast. Karbi sees on kahepoolne mängulaud, küsimusteraamat, 8 mängunuppu ja täring ning mängu tasub küsida raamatupoodidest.

Küsimustele vastab mängu autor Tagli Pitsi.

Millised on kolm tervisele parimat külge eestlaste toiduvalikus või toiduvalikuga seoses?

Sellele küsimusele on väga keeruline vastata, kuna viimane korralik toitumisuuring toimus Eestis aastal 1997 ning praegustest inimeste täpsetest toitumisharjumustest puudub ülevaade. Loodame selle saada käimasoleva toitumisuuringu raames selle aasta lõpuks. Kui aga vaadata ringi poes, siis selle järgi on meil vähemalt võimalus osta väga mitmekesist Eestimaise päritoluga toitu, seda ennekõike leibade, piima- ja lihatoodete osas. Paljudel eestimaalastel on olemas suvilad, maakodud või sugulased maal, kust on võimalik saada ka enda kasvatatud toitu.

Ja millised kolm harjumust on halvimad?

Eestis tarvitatakse liiga palju alkoholi. Lisaks armastavad inimesed süüa liiga soolast toitu ja toite, mis sisaldavad palju küllastunud rasvhappeid. Teisest küljest jällegi on puu- ja köögiviljade söömine liiga kesine. Mina ise ütleks, et vähese söömise taga on pigem negatiivne suhtumine köögiviljadesse – neid ei peeta piisavalt väärtuslikuks (“õige toit on ikka lihast”) ning nendest toiduvalmistamist ajamahukaks ja keeruliseks. Mis aga ei ole õige.

Teie loodud mängus on 1500 küsimust. Kui kaua nende väljamõtlemiseks aega läks?

Tegelikult olid esimesed küsimused valmis juba umbes viis-kuus aastat tagasi. Vahepeal mäng seisis, kuid pärast seda, kui selgus, et OÜ Dada AD on huvitatud sellise mängu loomisest, sai senised küsimused üle vaadatud ja palju uusi juurde mõeldud. Peamine küsimuste tegemine toimus alates augustist õhtuti ja nädalavahetuseti kuni 2013 aasta lõpuni. Tunde ei oska kokku arvutada.

Kas võtsite mängu luues eeskuju välismaalt? Kui jah, siis kuipalju saab häid kogemusi üle võtta?

Ei, nii küsimused kui idee on täiesti ise välja mõeldud. Kuid mänguga umbes poole peal olles sain teada, et Rootsis on välja antud midagi sarnast. Kahjuks ei õnnestunud mängu ennast näha, mistõttu ei tea, millised täpselt on sealsed küsimused. Tean vaid, et küsimusi on neil 2400, mis jagunevad nelja kategooriasse, kuid nende mängus õigete vastuste juurde selgitusi lisatud ei ole.

Kuhu peaks mängija teie arvates nuppe laual liigutades jõudma?

Mängu eesmärk on läbi meelelahutusliku tegevuse märkamatult saada teadmisi toidust ja söömisest ning tekitada inimestes huvi selle temaatika vastu. Küsimused on jagatud kolme raskusastmesse, et korraga saaksid mängida nii lapselaps kui vanaisa. Keskmise raskusastme küsimused peaksid praktiliselt kõik olema vastatavad umbes 7.-8. klassi teadmiste ning loogilise mõtlemise abil. Eesmärk ei ole mitte niivõrd teadmiste kontroll, kuivõrd uute teadmiste saamine. Seetõttu on õigete vastuste juurde lisatud ka selgitused. Et mäng ei oleks liiga teoreetiline, proovisin katta võimalikult laia toidu ja toitumisega seotud teemade ringi, lisades sinna ka toidunimetustega seotud varia küsimusi näiteks muusika-, kunsti- või geograafiavallast.

Mängus on kaks erinevat mängulauda, milles esimene meenutab vana head “Tsirkuse” mängu ja kus võitmiseks on vaja nii õnne kui teadmisi. Teine mängulaud on mõeldud neile, kes soovivad vastata rohkematele küsimustele.
 
Allikas: Terviseleht 

Kommentaarid