NÕUANNE! Iga inimene peaks end HIVi suhtes testima
Aeg on ära unustada mõtteviis, nagu oleks HIV kusagil mujal ja mingite teistsuguste inimeste probleem. HIV on viirus nagu iga teine – see ei küsi inimese sugu ega vanust, haridust ega sissetulekut. HIV-nakatunuid on igas riigis ja igal mandril, igast rahvusest ja rassist. HIV-nakatunute seas on noori ja vanu inimesi, pikki ja lühikesi. Nende seas on kõrgharidusega ning kirjaoskamatuid, rikkaid ja vaeseid.
Eestis võib täna olla kokku üle 10 000 HIV-i nakatunud inimese. Paljud neist seda ise ei teagi. Mille järgi neid inimesi ära tunda? See polegi võimalik, sest välimuse ja sümptomite järgi ei saa HIV-i nakatumise üle otsustada. HIV-i nakatunul võivad sümptomid ilmneda alles 4-5 aastat pärast nakatumist, vahel hiljemgi. Lisaks sellele ei ole sümptomid ka HIV-nakkusele eriomased, vaid võivad esineda paljude teistegi haiguste puhul. Seega näitab ainult HIV-test, kas inimene on nakatunud või mitte.
HIV-nakkuse kindlakstegemiseks võib võtta veeniverd ja saata see laborisse uuringuteks. Teine võimalus on nn kiirtest, mille puhul võetaks verd näpuotsast ning vastuse saab teada mõne minutiga. Peamine erinevus tavalise ja kiirtesti vahel seisneb “aknaperioodi” ehk selle aja pikkuses, mil viirust pole veel võimalik organismis kindlaks teha. Veenivere uurimise puhul on aknaperioodi pikkuseks 3-4 nädalat. Et kiirtesti vastus oleks usaldusväärne, peab nakatumisest olema möödas vähemalt 10-12 nädalat. Ükskõik millise testimisvõimaluse kasuks sa otsustad, usaldusväärsed on mõlemad.
Iga inimene peaks end HIVi suhtes testima. See annab kindlustunde ning kontrolli oma elu ja tervise üle.
