Tööandjad panustavad üha rohkem töötajate tervisesse
Arusaam töötervishoiu olulisusest on aastate taguse olukorraga võrreldes väga suure sammu edasi teinud, seda nii inimeste teadlikkuse osas kui ka kvaliteedi osas. Qvalitas Arstikeskuses käis eelmisel aastal töötervishoiu kontrollis 43 000 inimest, see on praktiliselt 10% tööjõulisest elanikkonnast. Arstikeskus teeb umbes kolmandiku töötervishoiu kontrollidest Eestis.
Qvalitas Arstikeskuse peaarsti dr Toomas Põllu sõnul on olukord Eesti töötervishoius võrreldes kümne aasta taguse ajaga nagu öö ja päev. Teadlikkus on kasvanud ja tööandjad on aru saanud, et meie elanikkond vananeb ning töötajate hoidmiseks tuleb nende tervisesse rohkem panustada. „Eestis on väga palju ettevõtteid, kes töötervishoidu tõsiselt panustavad ja ma julgen öelda, et meie kliendid teevad oma töötajate heaks kindlasti rohkem ,kui seda seadus nõuab ning töötervishoidu ei investeerita pelgalt paberi pärast.“
Rutiinse töötervishoiu kontrolli käigus on arstid avastanud tõsiseid tervisehädasid kuni eluohtlike seisunditeni välja. Iga kümne terviskontrolli kohta leitakse kahel inimesel terviseprobleemid, mis vajavad lisauuringuid. „Praegusel hetkel on töötervise kontroll ainus regulaarselt tehtav tervisekontroll, mis aitab ennetada tõsisemaid
terviseprobleeme või siis tekkinud haigustele kiiremini jälile saada,“ ütles Põld.
Kontrollides avastatakse arvukalt südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktoreid: kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase veres, ülekaalulisus, vähene füüsiline aktiivsus ja psühholoogilised tegurid. Kuid töötervishoiu kontrollis on avastatud ka väga tõsiseid terviseprobleeme nagu näiteks lahtist tuberkuloosi, diabeeti, infarkti ja kasvajaid. „Kõige levinumad tööga seotud probleemid on hetkel aga luu ja- lihaskonna kaebused ning probleemid on järjest noorematel inimestel. Kui selle probleemiga kohe ei tegeleta, siis on meil 20 aasta päras terve põlvkond kroonilisi haigeid,“ lisas Põld.
Tööd tuleks teha veel ka parema koostöö nimel – kõik töötervishoiu arstid peaksid oma informatsiooni samuti digilukku panema, et perearst dünaamikat jälgida saaks. Seda täna paljud teenuseosutajad ei tee ja siin peaks riik
järelevalve abil kindlasti muutuste kiirendamisele kaasa aitama. Samuti tuleks rõhku pöörata sellele, et töötervishoiu arsti ja töökeskkonnale tehtud riskianalüüsi poolt välja toodud probleemidega tegeletakse ka parktikas ning siinkohal on väga oluline nii tööandja kui ka töötaja poolne panus.
