Avaleht Tervis Uudne meetod annab minutiga ülevaate inimese arterite seisukorrast
Uudne meetod annab minutiga ülevaate inimese arterite seisukorrast
Tervis
0

Uudne meetod annab minutiga ülevaate inimese arterite seisukorrast

0

IMG_0611_1Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) ja Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) koostöös algavad teisipäeval südamehaiguste ennetamiseks kliinilised uuringud, mille uudne meetod annab ühe minutiga ülevaate inimese arterite olukorrast.

Tegemist on olulise sammuga südamehaiguste ennetamise skriiningmeetodite väljatöötamisel, teatas TTÜ. Meetod võimaldab sõrmeotsast pulssi võttes kiirelt ja valutult anda ennetavat infot arterite seiskorra kohta. Uurimistöö seadme väljatöötamiseks on faasis, kus järgmise etapina viiakse poole aasta jooksul läbi ligi 500 patsiendi kliinilised uuringud.

PERH-i südamearst ja TTÜ professor Margus Viigimaa kommenteeris, et südame-veresoonkonna haigused on Eestis surma põhjustena esikohal. “Arterilubjastus, rahvakeeles tuntud kui veresoonte lupjumine, on neist üks peamisi. Täna polegi olemas väga head meetodit, mis oleks kiiruselt ja lihtsuselt võrreldav. Tulevikku vaadates võiks taoline uuring olla osa rutiinsest kontrollist näiteks perearsti juures, samuti on võimalik seda teha samaaegselt EKG-ga,” lisas ta.

TTÜ tehnomeedikumi direktor Kalju Meigas ütles, et tänapäeva meditsiinis on tehnoloogial väga suur roll. “Otsisime koostöös PERH-iga lihtsat meetodit, mis võimaldaks teha kiireid uuringuid. Nüüd on meil see meetod olemas, me saame praktiliselt minutiga tulemuse kätte ja see ei nõua erilist osavust – läbiviija ei pea olema spetsiaalselt koolitatud ja osav, piisab ainult anduri paigaldamisoskusest ja programmi tundmisest,“ kommenteeris Meigas.

Tegemist on uudse optilise meetodiga, kus artereid uuritakse läbi pulsilaine kuju analüüsi ja selle tulemusel saab hinnata veresoonte olukorda.

TTÜ ja PERH-i uurimistöö lihtsate arterite seisukorda hindavate meetodite uurimiseks ja välja töötamiseks on kestnud üle 10 aasta. Pikaaegne töö, mille käigus on uuritud paljusid patsiente ja võrreldud neid tervete kontrollgrupiga, on saanud rahastamist eelkõige teadusvahendite arvelt.

mm

Kommentaarid