Avaleht Tervis Uues laste tervise jälgimise juhendis pannakse enam rõhku ennetusele
Uues laste tervise jälgimise juhendis pannakse enam rõhku ennetusele

Uues laste tervise jälgimise juhendis pannakse enam rõhku ennetusele

Sotsiaalministeerium saatis avalikule arutelule uuendatud kuni 18-aastaste laste tervise jälgimise juhendi kavandi, milles pannakse senisest enam rõhku ennetusele, laste terviseprobleemide varajasele märkamisele ning ema ja vanemluse toetamisele.

Seni kehtiv laste tervisekontrolli juhend valmis 2009. aastal. Suur osa sellest sobib endiselt kasutamiseks, kuid seda on täiendatud ajakohaste tõenduspõhiste soovitustega, et aidata nii tervishoiutöötajaid kui ka lapsevanemaid laste tervisele parimate otsuste tegemisel.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul loob laste terviseprobleemide ennetamine ja varajane märkamine tugeva vundamendi kogu edasiseks  eluks. „Pere jaoks on tervisemure korral esmane kontakt perearst või –õde. Seepärast tugevdame järk-järgult peremeditsiini, laiendades perearstide- ja -õdede pädevusi, suurendades rahastust ja investeerides nende töökeskkonna parandamiseks. Möödunud aastal ministeeriumi, haigekassa, haiglate ja lastearstide sõlmitud kokkulepe näeb ette, et ka pediaatriline abi peab olema igas maakonnas kättesaadav ja seda arvestatakse edaspidi rahastamisel.”

Juhendi koostas erialaspetsialistidest koosnev töögrupp, kuhu kuulusid lastearstide, perearstide, pereõdede, kooliõdede, ämmaemandate, lastekaitsetöötajate, kliiniliste psühholoogide, lapsevanemate, sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa esindajad ja teiste erialade eksperdid.

Eesti Lastearstide Seltsi president dr Ülle Einbergi sõnul on tal lastearstina väga hea meel nii olulise laste tervise jälgimist puudutava dokumendi valmimise üle. „2016. aasta riigikontrolli audit näitas, et lapsed käivad tervisekontrollides ebaregulaarselt, laste haigusi ei märgata piisavalt vara ja nad ei jõua õigeaegselt ravile,“ ütles Einberg.

Juhend on mõeldud kasutamiseks nii perearstidele ja -õedele, lastearstidele, ämmaemandatele, koolitervishoiutöötajatele, sotsiaaltöötajatele (sh lastekaitsetöötajatele), psühholoogidele kui ka lapsevanematele.

Juhend rakendub järk-järgult kuni aastani 2021. Perearstide meeskondadele on plaanis koolitused. Paralleelselt on uuendamisel koolitervishoiutöötaja tegevusjuhend ja kavas on ka pereõe tegevusjuhendi kaasajastamine.

Uue juhendi tööversioon on leitav veebilehel www.ravijuhend.ee: https://goo.gl/3KuvSe. Sotsiaalministeerium ootab juhendi kavandile arvamusi 4. veebruarini aadressil ulla.raid@sm.ee.

 

Olulisemad muudatused:

Vastsündinu ja pere koduvisiit. Vastsündinu ja tema pere tervist mõjutavaid riske hakatakse hindama juba raseduse ajal. Selleks võetakse alates 2020. aastast kasutusele uus hindamismeetod, mis aitab määrata sünnijärgse koduvisiidi vajaduse.

Rinnapiimaga toitmine ja lisatoiduga alustamine. Juhendis on soovitused rinnapiimaga toitmise ning lisatoiduga harjutamise alustamise kohta. Kuna tasakaalustatud toitumine on väga oluline lapse eakohaseks kasvamiseks ja arenemiseks, soovitab juhend arutada lapse ja pere toitumisharjumusi igal arstivisiidil.

Juhised abivajava lapse ja ema sünnitusjärgse depressiooni märkamiseks. Kuna sünnitusjärgset depressiooni põeb kirjanduse andmetel kuni viiendik emadest ja haigus võib oluliselt mõjutada kogu pere heaolu, tuleb esmatasandil pöörata tähelepanu ema sünnitusjärgse depressiooni nähtudele.

Vanemluse toetamine. Rohkem kui pooled Eesti emadest ja isadest on tundnud, et nad vajavad lapse kasvatamisel abi. Juhend soovitab pakkuda vanematele abi läbi riiklikult rahastava programmi „Imelised aastad”, mis aitab neil laste kasvatamisega paremini hakkama saada ning ennetada laste käitumisprobleeme.

Aneemia ja diabeedi avastamine. Juhend näeb ette vereanalüüsi tegemise alla aastasele rinnapiimatoidul olevale lapsele, et ennetada aneemia teket ja edasisi mõjusid lapse arengule, samuti kõrge diabeediriskiga lastel II tüüpi diabeedi avastamiseks.

Südameuuring sportimisega alustavale lapsele. Süstemaatilist ja intensiivset sportimist alustavale lapsele on näidustuse korral soovitatav teha elektrokardiogramm, et ennetada diagnoosimata jäänud südamehaiguste raskeid tagajärgi.

Puusaliigeste kontroll ja ultraheliuuringud. Varaseks diagnoosimiseks tuleb hinnata lapse puusaliigeseid igal arsti visiidil kuni 1. eluaastani, täpsustatud on ultraheliuuringu näidustused.

Silmade ja nägemise esmane kontroll. Edaspidi saab teha silmade kontrolli ka esmatasandil, hinnatakse silma punast refleksi, fikseerimist, kõõrdsilmsust, pisarakanaleid ning 3. ja 6.-7. eluaastal  nägemisteravust..

Kuulmise hindamine. Eeldusel, et kõik vastsündinud on läbinud kuulmissõeluuringu sünnitusosakondades, hakatakse hindama kuulmist 6-7-aastastel lastel. Kuulmislanguse varajane avastamine ja ravi on olulised kõne, keele ja kognitiivse arengu probleemide ennetamiseks.

Lapse kognitiivse arengu hindamine. Püsivate arenguhäirete varajaseks avastamiseks hinnatakse lapse arengut igal tervisekontrollil lapse 7. eluaastani vestluses lapse ja lapsevanemaga.

Tervisekontrollide ajakava. Tervisekontrollide ajakava kaasajastati, arvestades lapse arengu olulisemaid etappe. Edaspidi teeb perearst tervisekontrolli enne kooli, V ja IX klassis ning kooliõde I, III, VII ja X klassis.