Avaleht Tervis VAIMNE TERVIS! Kuidas vaimset tervist hoida?
VAIMNE TERVIS! Kuidas vaimset tervist hoida?

VAIMNE TERVIS! Kuidas vaimset tervist hoida?

0

Vaimne tervisVaimse heaolu saavutamise ja säilitamise eeltingimuseks on tervislik elustiil – piisav puhkus, tervislik toiduvalik, füüsiline aktiivsus jms. Püüa saavutada tasakaal igapäevaste kohustuste ja rahulolu pakkuvate asjade vahel ning seisa enda ja oma vajaduste eest, kirjutab Enesetunne.ee.

Piisav uni

Uni on eluks niisama vajalik nagu söömine ja joomine. Uni kuulub inimese elutähtsate funktsioonide hulka, sest une ajal organism taastab ennast. Uni on organismi jaoks aktiivne, mitte passiivne protsess! Inimese unetsükkel koosneb pindmisest unest, süvaunest ja unenägude unest.

Õhtupoole ööd on ülekaalus süvauni (vajalik organismi füüsiliseks taastumiseks), hommikupoole ööd aga unenägude uni (vajalik vaimseks ja emotsionaalseks taasutmiseks). Une vähesus ei too mitte ainult kaasa väsimust, vaid see võib põhjustada ka tujukust, õppimisvõime langust, peavalusid, kehakaalu tõusu jms.

Täiskasvanud inimene vajab puhanud enesetunde saavutamiseks keskmiselt 7–8 tundi, koolilaps aga 9 tundi ööund.

Tervislikud valikud toidulaual

Tervislik toitumine põhineb mitmekülgsel toidulaual. Mitmekesisus tähendab valikuid nii ühe toidugrupi piires kui toidugruppide vahel. Seejuures tuleks eelistada võimalikult puhast (lisaainete vaba) toitu ning vältida kiir- ja valmistoite.

Kiir- ja valmistoidud on sageli rasva- ja kalorirohked, kuid sisaldavad vähe erinevaid makro- ja mikrotoitaineid, mis on tervise seisukohalt hädavajalikud. Ühekülgse toiduvaliku puhul on oht, et vajalikud toitained jäävad saamata, mis võib kaasa tuua vaimse kurnatuse ja apaatsuse, nõrgenenud tähelepanu- ja õppimisvõime, kehakaalutõusu jms.

Ära muuda tervislikku toitumist enesepiitsutamiseks. Kiir- ja valmistoidu täielikust vältimisest olulisem on mõõdukus – aegajalt hamburgeri, pizza või kartulikrõpsude söömine ei tee halba, kui üldjoontes on toidulaual mitmekülgne valik tervislikest toiduainetest. Söö iga päev 5 portsjonit (umbes peotäis) erinevat puu- või köögivilja ning leia aega hommikusöögiks.

Piisav vedelikutarbimine

Inimene omastab vedelikku nii toidu kui joogiga. Suurem osa vajalikust vedeliku kogusest saadakse toiduga, kuid sellele lisaks tuleb organismi varustada ka kvaliteetse lisavedelikuga, milleks sobivad kõige paremini vesi, taimeteed ja naturaalsed mahlad.

Vesi puhastab organismi, aitab transportida ja omastada vitamiine ja mineraalaineid, hoolitseb seedesüsteemi korrashoiu eest, takistab paljude tervisehädade teket ning avaldab positiivset mõju vaimsele tervisele. Liiga vähene vedeliku tarbimine võib viia seedehäireteni, väsimuse, keskendusmisraskuste ning peavaluni, samuti soodustab see teatud haiguste teket. Seejuures ei tohi aga ära unustada, et ka vedeliku liigne tarbimine on kahjulik (koormates neere ja südant, väljutades vajalikke mineraalaineid).

Kuigi üldlevinud soovituse kohaselt tuleb juua 8 klaasi vett päevas, on igaühele sobivat lisavedeliku hulka raske määrata – see sõltub kehakaalust, toidust, välisest temperatuurist ja füüsilisest aktiivsusest. Elades jahedas kliimas, süües vedelikurohket toitu (supid, pudrud, hautised, kastmed, puu- ja köögiviljad jne) ning olles füüsiliselt mõõdukalt aktiivne, võib vajaliku lisavedeliku kogus olla väiksem kui 8 klaasi ööpäevas.

Füüsiline aktiivsus

Sageli räägitakse inimese füüsilisest ja vaimsest tervisest, nagu need oleksid kaks erinevat asja. Tegelikult see nii ei ole – inimese vaimne ja füüsiline tervis moodustavad lahutamatu terviku. Kui hoiad end füüsiliselt aktiivsena , siis koged vähem stressi ja ärevust, magad paremini ning suurendad oma keskendumisvõimet.

Füüsiline aktiivsus vabastab energiat andvaid ja stressi maandavaid kemikaale. Kindlasti oled ka ise kogenud, kuidas ainuüksi lemmikloo saatel tantsimine või väike jalutuskäik on oluliselt meeleolu parandanud.

Füüsiline aktiivsus ei tähenda, et pead tegelema mõne rasket füüsilist pingutust nõudva spordialaga. Oluline on liikumises olek, mis teeb ka jalutamisest igati sobiliku vahendi oma tervise hoidmiseks. Kui oled seni olnud väga passiivne, võid alustada väga lihtsatest asjadest: kasuta lifti asemel treppe, mine mõned peatused varem bussi pealt maha.

Värskes õhus viibimine

Päikesepaiste rahustab närvisüsteemi, tõstab tuju ja varustab organismi vajaliku D-vitamiiniga, mille vajalikku määra on toiduga raskem omastada kui päikese käes viibides. Kuigi Põhjamaades on päikest vähe, saab inimene ka läbi pilvede osa päikese positiivsest mõjust.

Värskes õhus tuleks iga päev viibida vähemalt 2 tundi. Kui see ei ole võimalik, aitab ka siseruumide korralik õhutamine (v.a. suurte liiklusvoogudega autoteede läheduses). Närvisüsteemile mõjub kõige rahustavamalt koskede, purskkaevude ja veekogude ääres viibimine.

Mõtlemise kontrollimine

Mida negatiivsemalt näed ümbritsevat maailma, seda halvemini ennast tunned. Negatiivsed mõtted ja muretsemine võtavad meilt energiat ning tekitavad ärevust, hirme ja depressiooni. Selleks, et mitte sattuda negatiivse mõtlemise nõiaringi, tuleb negatiivsed mõtted asendada postiivsemate mõtetega.

Kõik inimesed puutuvad aegajalt kokku negatiivsete mõtetega. Kui negatiivseid mõtteid tekib aegajalt ning need ei häiri meie igapäevaelu, käitumist ega enesetunnet, on kõik hästi. Kui need aga muutuvad sagedaseks või äärmuslikeks, tuleb oma negatiivseid mõtlemismustreid muuta.

Hoia stressitaset kontrolli all

Igaüks meist kogeb aegajalt stressi – pinget, ärevust, mure, ärrituvust, kurbust, viha või mitmeid ebameeldivaid emotsioone korraga.  Lühiajalise stressiga suudab meie organism toime tulla, kuid pikaajaline stress rikub füüsilist ja vaimset tasakaalu.

Kaasneda võib väsimus, raskused keskendumisel, söögiisu kaotus või tõus, ärrituvus, närvilisus, kõhu- ja peavalud, uneprobleemid jne. Ekspertide hinnangul on koguni 90% haigustest seotud stressiga.

Hoidu alkoholist, tubakast ja teistest narkootilistest ainetest

Kõik narkootilised ained mõjutavad ajukeemiat ning kahjustavad tervist. Mitmete mõnuainete mõju võib esmapilgul näida meeldivana (lõõgastav efekt, enesekindluse tõus, ülevoolav meeleolu), kuid pikemas perspektiivis seondub hulga terviseprobleemidega.

Allikas: enesetunne.ee

mm

Kommentaarid