Avaleht Tervis Värska sanatoorium alustas mineraalvee ja ravimuda uuringukeskuse rajamist
Värska sanatoorium alustas mineraalvee ja ravimuda uuringukeskuse rajamist
Tervis
0

Värska sanatoorium alustas mineraalvee ja ravimuda uuringukeskuse rajamist

0
Värska sanatooriumi haldusjuht Kalju Rahuelu ja juhataja Vello Saar tutvuvad ravila rekonstrueerimistööde algusega Foto: Igor Taro
Värska sanatooriumi haldusjuht Kalju Rahuelu ja juhataja Vello Saar tutvuvad ravila rekonstrueerimistööde algusega
Foto: Igor Taro

„Aeg oleks Eesti inimestele pakkuda ookeanivee asemel meie kohalikust mineraalveest nohu leevendavaid tooteid,“ kõneleb Värska sanatooriumi juhataja Vello Saar lähiaastate arenguplaanidest.

Värska sanatoorium alustas tööd ravikorpuse ümberehitamiseks balneoloogiakeskuseks, kus saab lisaks kuurortravi viljelemisele teaduslikult uurida selle mõju inimorganismile ning luua uusi tooteid ja teenuseid elukvaliteedi parandamiseks. Balneoloogia ehk kümblusraviteadus uuribki mineraalveeallikaid, ravimuda ja nendega ravimise meetodeid. Värska kuurort on Eestis ainulaadne nii klimaatiliste tingimuste kui suurte mineraalvee ja ravimuda varude poolest.

„Tahame suurendada oma konkurentsivõimet ja see on üks võimalus parandada oluliselt raviteenuste kvaliteeti. Tarvis on paremini uurida nii mineraalvee kui ravimuda mõju. See võimaldab realiseerida saadud teadmisi praktikas,“ ütleb Saar.

Üks Värska sanatooriumi arengusuundadest puudutab kosmosemeditsiini ja kaaluta oleku rakendamist reumaatikutele. Selle teemaga tegeleb Soomes elav ja töötav füsiaater ja liikumisteaduste doktor Ragnar Viir, kes alustas Värska eksperimentaalse mudaravila esimese peaarstina enam kui 35 aastat tagasi. „Nii muda- kui mineraalveevannide puhul on üks väga eriline lisaefekt – see on kaalutuse olek. Inimese lihaskonnalt langeb ära üks väga suur pingutus – vastupanu osutamine maa gravitatsioonile,“ selgitab ta. “Taoliste raviprotseduuride laiem rakendamine võikski olla tegelikult Värska sanatooriumi üks tulevikusuund.“

Ravilahoone rekonstrueerimist balneoloogia- ja rehabilitatsioonikeskuseks on plaanis osaliselt rahastada piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise meetmest. Põlva maavalitsus on kiitnud heaks selle projekti kandmise
maakondlikusse nimekirja, kuna tegu on nutika ja innovatsioonile suunatud tegevusega. Ehituse maksumus on ligi 1,6 miljonit eurot koos käibemaksuga, millele lisandub seadmete ja inventari maksumus ligi 200 tuhat eurot. „See on nii meile kui ka terve piirkonna jaoks päris soliidse suurusega investeering,“ märkis Vello Saar.

Ehitus kestab 12 kuud ning ehitusperioodi pikkus on tingitud sellest, et sanatoorium jätkab klientide teenindamist rekonstrueeritavas korpuses. Ravilakorpus on suletud seoses ehituse algusega vaid ühe nädala 22. juunist–28. juunini käesoleval aastal, mille jooksul sanatoorium pakub klientidele lõõgastus- ja iluprotseduure Veekeskuse majas. „Loodame klientide mõistvale suhtumisele ning katsume ehitust korraldada nii, et see ei segaks meie tavapärast tööd,“ märkis Saar. Ehitustööde peatöövõtjaks on Eston Ehitus AS.

mm

Kommentaarid