Viis paralüseeritud meest suudavad nüüd ise jalgu liigutada
Viis meest, kellel on alakeha täielikult paralüseeritud, suudavad pikaajalise mittekirurgilise ravi abil taas vastavalt tahtele jalgu liigutada.
Neurotraumadele pühendatud teadusajakiri kirjeldab ravi, mis suudab paljud paralüseeritud jalgadega inimesed paranemisele lähemale viia.
Esmakordselt on teadlased suutnud nii häid tulemusi saavutada ilma kirurgilise sekkumiseta ka inimestel, kellel vajalikud närviühendused on täiesti katkenud.
Prof. Reggie Edgerton, üks uuringu autoritest, ütleb, et avastus lubab seljaaju traumadele vaadata hoopis uue pilguga. Avastus peaks abi tooma miljonitele.
Bioinseneeria instituuti juhtiv Roderick Pettigrew arvab samuti, et uus ravitehnoloogia muudab rohkemate patsientide elu kui ainult kirurgia seda pakkuda suudab.
Ravi on ilmselt pikaajaline. Katses osales 5 enam kui kaks aastat alakehast halvatud meest. Nad pidid 18 nädala jooksul iga nädal läbima 45-minutilise treeningu. Treeningu ajaks asetati nende selja alaosa nahale elektroodid. Elektroodide stimuleerimise tulemusena tegid mehed tahtmatult mitu sammu. Mehed ei tundnud mingit ebamugavustunnet ja nagu öeldud, polnud vaja ka mingit kirurgilist sekkumist.
Iga treeningkorraga läks tulemus paremaks. Alates neljandast nädalast süstiti meestele kaks korda päevas buspirooni. See aine mõjub sarnaselt serotoniiniga ning seda on edukalt kasutatud seljatraumadega hiirte ravikatsetes. Viie mehega tehtud uuringu lõpuks kujunes välja situatsioon, kus mehed suutsid vastavalt tahtele ise jalgu liigutada – selleks polnud vaja elektrilist stimulatsiooni, kuid oli vaja ravimi süstimist.
Prof Edgertoni sõnul on see nii lühikese katseaja kohta suurepärane tulemus ja näitab, et mingid närviühendused on taas töösse rakendatud.Tema sõnul annab see lootust ka inimestele, kellel pole abi olnud korduvatest operatsioonidest, kes ei taha taas opilauale heita või kellele operatsiooni teha ei saagi.
Vähetähtis pole seegi, et taoline ravi maksab vaid kümnendiku sellest, kui närvide elektristimulaator siirdataks naha alla. Nüüd tahab prof Edgerton proovida, kas sellise teraapiaga annab need samad mehed ka reaalselt kõndima panna. See on suur asi, arvab ta, kui paralüseeritu näeb paljude aastate möödumisel oma jalgu taas liikumas – ja patsiendid arvavad samuti nii!
Terviselehe saab tellida SIIN!
Allikad: Terviseleht, Edgerton Lab/UCLA/MNT
