Avaleht Tervis Viljandimaale plaanitakse esmatasandi tervisekeskusi
Viljandimaale plaanitakse esmatasandi tervisekeskusi

Viljandimaale plaanitakse esmatasandi tervisekeskusi

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Piret Simmo tutvustamas toetusmeetme tingimusi
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Piret Simmo tutvustamas toetusmeetme tingimusi
Foto: Viljandi Maavalitsus

Täna toimus Viljandi maavalitsuses sotsiaalministeeriumi tervisekeskuste rajamise teemaline nõupidamine.

Viljandimaa haiglate, perearstide, kohalike omavalitsuste juhtide, maavalitsuse, terviseameti ja sotsiaalministeeriumi esindajate osalusel arutati esmatasandi tervisekeskuste rajamise toetusmeetme eesmärke ja tegevusplaane Viljandimaa kontekstis.

Viljandi maavanem Erich Palmi sõnul on nii olulisel teemal kõikide osapoolte vahel sõlmitav kokkulepe kõige tähtsam.

Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse analüütik Veiko Sepp tutvustas läbi viidud uuringut, mis kaardistas esmatasandi tervisekeskuste geograafilist paiknemist. Selle tulemused kinnitavad, et Viljandimaa esmatasandi tervisekeskused peaksid asuma Viljandi, Suure-Jaani ja kaksikkeskusena lõunas Abja/Karksi piirkonnas. Esmatasandi tervisekeskustes osutaksid teenuseid perearstid ja –õed (3 ja 3 miinimumina), füsioterapeut, ämmaemand ning senisest enam suureneks koduõenduse teenuse pakkumine.

Arutlusel olid ka võimalikud lahendused Võhma ja Kõo piirkondadele, sest üksinda ei kanna need keskuse loomise kriteeriume välja. Viljandi haigla ja linna huvi on vähendada Viljandi praegust suurt killustatus esmatasandi teenuste asukohtade mõistes. Viljandi haigla esindajana väljendas Ülle Lumi huvi multifunktsionaalne keskuse loomiseks, mis tähendab ühendatud perearstikeskust koos haiglaga. Viljandi linnapea Ando Kiviberg kinnitas linna huvi kaasaegse multifunktsionaalse keskuse loomiseks ning soovib ideesse võimetekohast panust anda krundi näol.

Euroopa Liidu toetusmeetme abil ehitatavad või renoveeritavad ruumid peaksid pakkuma paremaid töötingimusi nii tänastele perearstidele, kui ka meelitaksid noori arste neisse keskustesse tööle asuma. Patsiendile pakuvad loodavad tervisekeskused suuremat teenuste hulka ning perearstidel on võimalus omavahel konsulteerida, asendusi paremini organiseerida ning majanduslikult efektiivsemalt oma tegevust, ruume ja ühiselt kasutavaid meditsiiniseadmeid planeerida.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei soovi tänapäeva noored arstid koos praksisega alustada eraettevõtlust, vaid pigem asuda tööle suuremaid võimalusi pakkuvates keskustes.

Kuigi praegu ei ole veel tervisekeskuste rajamise teemaline määrus allkirjastatud ning kõik toetuse saamise tingimused lõpuni selged, siis arutelud käivad ning kohapealsete huvide ja mõtete kaardistamiseks toimus ka seekordne kohtumine.

Uute esmatasandi tervisekeskuste ehitamist ja rekonstrueerimist on kavas toetada Euroopa Liidu struktuurfondide perioodist 2014-2020.

Kommentaarid