5 võimalust keha ja vaimu turgutamiseks looduses

Looduse tervendavaid mõjusid on kogenud kõik, kes kord metsas käinud. Aga kas oled kunagi kuulnud tsirkadiaanrütmidest, shinrin-yokust või maandamisest ja mida kasulikku nad meie organismile teevad? Matkavarustusetootja Fjällräven saatis ekstreemspordifestivali Simple Sessioni korraldaja Risto Kalmre koos parima sõbra Aloga nädalavahetuseks metsa matkale, et panna nende põnevate nimedega loodusteraapia terminid päriselt proovile.

Shinrin-yoku ehk metsakümblus

Shinrin-yoku ehk metsakümblus on 1980ndatel Jaapanist alguse saanud teaduspõhine teraapiavorm, mis viitab teadlikule aja veetmisele looduses. Uudse ökoteraapia viis, mille eesmärk oli viia jaapanlased paremasse ühendusesse loodusega, võeti Jaapanis kiiresti omaks. 1990ndate alguses, kui teadlased looduse füsioloogilisi mõjusid põhjalikumalt uurima hakkasid, saadi kinnitust, et looduses olemine mõjub hästi nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. Nii ongi metsakümblusest saanud Jaapani tervise üks nurgakive.

Metsakümblusel on mitmeid positiivseid mõjusid. Looduses olemine vähendab stressi, tõstab immuunsust, parandab südametööd ja ärgitab loovust. Metsakümbluse praktiseerimiseks tuleks metsa minna vähemalt kaheks tunniks, hoida telefon hääletul režiimil või see sootuks välja lülitada. Võta matkaks nii palju aega kui võimalik ning kaasa tegevusse kõik oma meeled.

Metsakümblusel on mitmeid positiivseid mõjusid. Looduses olemine vähendab stressi, tõstab immuunsust, parandab südametööd ja ärgitab loovust.

Grounding ehk maandamine

Oleme harjunud, et mitmetel elektrilistel koduseadmetel on olemas maandus, aga kas teadsid, et ka inimese keha vajabigapäevast maandamist? Maandamine ehk maapinnaga otseses kokkupuutes olemine võib uuringute kohaselt aidata vähendada põletikku, leevendada stressi ning parandada verevarustust ja unekvaliteeti.

Ehkki maandamine, inglise keeles ka grounding või earthing, võib esmapilgul tunduda keerulise kontseptsioonina, ei pea keha maandamiseks tegema midagi muud, kui varbad paljaks võtma ning paljajalu muru peal kõndima. Maandamiseks on ka teisi viise – keha maandab ennast järves või meres ujudes ning telgis magades.

Tsirkadiaanrütmide jälgimine

Et mõista, kuidas ja miks päikesevalgus meid nii suurel määral mõjutab, jõuame tsirkadiaanrütmideni ehk inimese une-ärkveloleku tsüklini, mis sõltuvalt inimesest on umbes 24 tundi. Nii nagu sätime oma igapäevatoimetusi kella järgi, on ka igal kehaorganil oma kell. Kõige tähtsam kell asub ajus, mida kontrolli ei miski muu kui päikesevalgus.

Teaduslikult on tõestatud, et hommikuse päikesevalguse püüdmine läbi silmaiirise on kõige parem viis oma unetsükli paika sättimiseks. Tund aega pärast ärkamist mine 5 kuni 10 minutiks õue jalutama, pilvise ilmaga ole õues vähemalt 20 minutit. Ära kasuta hommikusel jalutuskäigul päikeseprille, seda eriti talvel, kui päikest on niigi vähe. Hästi mõjub ka päikeseloojangu vaatamine. Matkal olles on seda kõige lihtsam teha, sest viibid enamuse ajast niikuinii õues loomuliku päikesevalguse käes.

Külmateraapia ehk talisuplus

Külmateraapiast ehk talisuplusest on saanud eestlaste rahvussport ja seda põhjusega – külmas vees karastamine tugevdab ka mitmete uuringute kohaselt immuunsüsteemi, tõstab tuju, parandab keskendumisvõimet ning soodustab rasvapõletust.

Külma vette minnes keskendu teadlikult oma hingamisele. Kuna tegemist on stressiolukorraga, kipub keha automaatselt õhku ahmima, mis võib esile kutsuda paanikat. Rahu säilitamiseks hoia vees olles sisse- ja väljahingamised võimalikult pikad ja aeglased. Aeglane hingamine aktiveerib parasümpaatilise osa närvisüsteemist, mis tavaolukorras hakkab tööle puhkeseisundis ning aitab sul stressiolukorras jääda rahulikuks ning talisuplusest ka päriselt mõnu tunda.

Looduses liikumine

Eesti inimesed liiguvad looduses selgelt liiga vähe. Eriti murettekitav on probleem just laste ja noorte seas, kelle liikumisharjumused on vähenenud õues oleku arvelt ning asendunud meelalahutusliku ekraaniajaga. Tartu Ülikooli terviseteadlaste paari aasta taguse uuringu kohaselt liiguvad Eesti lapsed vabatahtlikult päeva jooksul värskes õhus vähem kui vangid vanglas ehk nädalas keskmiselt vaid neli tundi.

Ometi parandab metsas ja looduses liikumine enesetunnet, vähendab stressi ja ärgitab loovust, mõjudes sõltumata vanusest ja soost hästi nii füüsilisele kui vaimsele tervisele. Mitmete üleilmsete uuringutele tuginedes kirjutavad arstid Kanadas ärevuse või stressi all kannatavatele inimestele välja rahvusparkide passe, et inimesed rohkem looduses ringi liiguksid. Samal eesmärgil on Jaapanis loodud ka eraldi metsateraapia keskused.