Tõnis Mölder ravikindlustuse rahastamisest: eesmärk on leida solidaarse haigekassasüsteemi puhul tasakaal nii, et inimeste omaosalus ei tõuseks üle kriitilise piiri
Riigikogu sotsiaalkomisjon sai tänasel istungil ülevaate Eesti tervishoiu tulevikustsenaariumitest, milles nenditakse, et haigekassa defitsiit suureneb 2035. aastaks 900 miljoni euroni.
Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder sõnas, et kui ravikindlustuse rahastamine ei muutu, ei suuda ravikindlustuse tulud suureneda sama kiiresti kui kulud. „Eesmärk on leida solidaarse haigekassasüsteemi puhul tasakaal nii, et inimeste omaosalus ei tõuseks üle kriitilise piiri,“ ütles ta.
Mölder märkis, et alati on ka võimalus muuta haigekassa raha kasutamist efektiivsemaks ja muuta inimeste harjumuskäitumisi ka pikas perspektiivis nii, et tekiks vähem haigusjuhte. „Suurem rahastus ennetusele toob hilisemas faasis kaasa väiksemad ravikulud.“
Üks võimalus haigekassa eelarvesse lisaressursside leidmiseks oleks Mölderi sõnul see, kui siduda tervishoiu rahastamine SKPga, nagu näiteks kaitsekulutustega on tehtud. „Sellisel juhul jääks aga tervishoiu rahastamine liigselt sõltuma majanduskeskkonnast ning ei vähendaks riigieelarve koormust,“ täpsustas ta.
Teine võimalus on Mölderi hinnangul see, et tänasele maksusüsteemile leitakse juurde lisavahendeid mõne muu või uue maksu arvelt. „Näiteks saaks rakendada hoolduskindlustusmaksu või ettevõtte tulumaksul baseeruvat tervishoidu. Siin on olemas ka alternatiivina võimalus rakendada erakindlustust tervisehoius,“ rääkis Mölder.
Komisjoni esimees lisas, et variante ja võimalusi on mitu ning debatt tuleks alustada kohe, et leida järgnevate aastate tervishoiu rahastamise osas laiem kokkulepe.
Sotsiaalkomisjoni liige Hele Everaus märkis, et Eesti on üks suurima ravikindlustuseta inimeste osakaaluga Euroopa riike, neid on elanikkonnast kuus protsenti, ning ka kindlustatute, kuid raviga katmata inimeste osakaal on väga kõrge – 12,6 protsenti. „Kuigi ravikindlustusega kaetus tasapisi kasvab, ei tohiks võtta eesmärgiks, et inimeste omaosalus tõuseb võrreldes praegusega. Sest siis võib paratamatult juhtuda, et kaetus pöördub langusele,“ selgitas Everaus.
Everausi sõnul oleks tervitatav, kui paraneks inimeste tervisekäitumine, mis tähendaks haigekassale automaatselt väiksemat koormust. „Siin on palju ka igast inimesest endast kinni, riik saab teha ainult nii palju, et suunata inimesi maksude või soodustustega teatud valikuid tegema,“ ütles ta.
Arenguseire Keskuse uuringu „Eesti tervishoiu tulevik – stsenaariumid aastani 2035 ja tervisekindlustuse valikud“ tutvustamisel osalesid Arenguseire Keskuse, Poliitikauuringute Keskuse Praxis, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa esindajad.
