Aastasadu on meil kasvatatud kaalika esiisaks peetud Gotlandilt pärit metsikut naerist. Kaalikas on tegelikult kapsa sugulane ja teda tunti juba keskajal köögiviljana. Laiemalt sai kaalikas tuntuks 17. sajandil, kui ta levis üle kogu Euroopa, sealhulgas ka Eestis. Tänapäeval kasvataksegi teda põhiliselt Euroopas, kuid vähesel määral on ta levinud ka USAs, Brasiilias ja Argentiinas.
Kaalikas on kaheaastane juurvili, mille värvus on eri liikidel kas kollane, rohekas või lillakas, sisu osa valgest kollaseni. Tänapäeval on miskipärast teda vähem hakatud kasutama, kuid meie esivanemad suhtusid temasse hoopis austavamalt, seadsid ritta kõigi teiste hinnaliste toiduainetega. On säilinud legend, et kaalikas maksab samapalju hõbedat kui palju kaalub.
Kaalika hea säilivus on see, mis annab talle suure väärtuse. Oluline on teada, et C-vitamiin säilib kuni kevadeni, maitseomadused ja välimus on samad, mis sügisel. Loomulikult peavad olema selleks head hoiutingimused. Suvel, kasvuajal võib toiduks kasutada ka kuumtöödeldud lehti, mis samuti sisaldavad vitamiine ja mineraalaineid.
Kaalikas on hinnaline toiduaine nii maitseomadustelt kui ka keemilise koosluse poolest. Juure osa sisaldab süsivesikuid (kuni 10%); vitamiinidest C (50mg%), B1, B2, PP, karotiini; mineraalainetest naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, rauda; pektiinaineid.
Kaalikalehed on rikkad C-vitamiini poolest ja kaotavad oma mõrkja maitse keedetult. Kaalikat kasutatakse toiduks nii toorelt, kui ka kuumtöödeldult, säilitades hästi vitamiini ja mineraalainete sisalduse.
Kaalikat soovitatakse kui vitamiiniallikat, aga samas ka kui valuvaigistit, sapiajatit, antiseptikut, haavade parandajat, bronhiidi leevendajat. Kaalikas toimib ka loodusliku antibiootikumina, seega on hea kaalikat süüa kindlasti just külmetushaiguste hooajal. Kaalikat soovitatakse südamehaiguste, kurgupõletike, külmetushaiguste, bronhiaalastma, unetuse jne puhul. Ravieesmärgil kasutatakse peamiselt toorelt ja ahjus küpsetatult.
Loomulikult dieettoiduna võib teda keeta, hautada ja praadida peale eelnevat keetmist. Kaalika hautised ja supid on soovitatavad mao-soole ja neeruhaiguste puhul. Dieettoiduna valmistatakse kaalikatoidud ilma soolata ja ravikuur peaks kestma vähemalt 2-3 nädalat järjest.
Soe kaalikamahl meega ravib bronhiiti ja ravikuuriks oleks vaja juua 0,5 klaasi kaupa 2-3 korda päevas vähemalt nädal järjest. Toormahla joomist tuleb alustada vähemate doosidega, seda eriti mao kõrghappesuse puhul.
Oma tervislikkuse ja vitamiinirikkuse tõttu on ta üks põhilisi köögivilju kartuli kõrval. Sobib kasutada salatitena, suppides ja lisandina prae juures, samuti ka iseseisva toiduna.
Meie esivanemad pidasid lugu ahjus küpsetatud kaalikast. Urgitsedes koore peidust auravat pehmet hõrgutist saame aru, et oleme unustanud, kui hea toit on kaalikas.
Ahjukartulite juurde praepannile peaks kuuluma ka kaalikas. Lamba- ja sealihaleemes keedetud kaalikas on teiste köögiviljade kõrval omal kohal.
Ärme unustame ka hommikuste riisi-, tangu- ja kruubiputrudesse lisamast riivitud kaalikat, samuti köögivilja hautistesse võib panna kaalika kuubikuid.
RETSEPTID
Hapukapsasalat kaalikaga
- 2 dl hapukapsast,
- 1 väike kaalikas,
- veidi suhkrut.
Haki hapukapsad veidi peenemaks. Riivi kaalikas ja sega hapukapsa hulka. Maitsesta salat suhkruga.
Kaalikasalat selleriga
- 1 väike kaalikas,
- 1 väike juurseller.
KASTE
- 4 sl hapukoort,
- 2 tl suhkrut,
- veidi sidrunimahla.
PEALE
- hakitudmurulauku.
Riivi kaalikas ja seller. Sega kõik kastmeained omavahel. Lisa riivitud köögiviljadele kaste, sega läbi ja kaunista murulauguga.
Kaalikavorm
- 1 suur kaalikas,
- 1 l vett,
- 1,5 tl soola,
- 2 spl võid,
- 1 spl nisujahu,
- 0,5 kl piima,
- 1 tl suhkrut,
- 0,5 tl valget pipart,
- 2 spl riivsaia,
- 1 muna,
- muskaati.
Koori ja tükelda kaalikas. Keeda kuubikud soolaga maitsestatud vees pehmeks ja tambi puruks. Püree maitsesta suhkru, valge pipra ja muskaadiga. Sega hulka jahu, või, piim. Kuumuta segu veidike pliidil ja sega munaga ning aseta seejärel rasvainega määritud vormi. Peale riputa riivsaia. Küpseta 200°C juures umbes 50 minutit. Süüa võib iseseisvalt koos hapukoorega või kartuli asemel praega või soolakalaga.
Lühikese leemega keedetud köögivili
- 800 g sealiha,
- 1 kg kartuleid,
- 400 g kaalikaid,
- 400 g porgandeid,
- 2 sibulat,
- soola.
Keeda vähese veega sealiha, kartulid, viiludeks lõigatud kaalikad ja porgandid ning sibul. Maitsesta soolaga. Serveeri koos keeduleemega või kasuta keeduleent kastmena. Lisandiks paku toorsalatit.
Saleneja roog
- 0,5 kg porgandi-kaalikakapsasegu,
- 200 g kanahakkliha,
- 0,5 kl vett,
- soola,
- pipart.
Prae kaanega pannil kanahakkliha ja maitsesta. Lisa köögiviljasegu. Lisa pool klaasi vett. Hauta kaane all, kuni vesi on aurustunud ja köögiviljad pehmed ning pruunistunud.
Maksa-juurviljaroog
- 400 g sea- või vasikamaksa,
- 200 g juursellerit,
- 250 g kaalikat,
- 1-2 porgandit,
- 1-2 õuna,
- 1 sl võid või margariini,
- 2 dl lihapuljongit,
- 1 tl majoraani,
- valget
- pipart,
- soola.
Lõika maks parajateks tükkideks. Eemalda õuntest seemnekojad. Lõika õunad, seller, kaalikas ja porgandid kuubikuteks. Kuumuta rasvaine pannil, pruunista selles maksatükid. Tõsta maksatükid potti. Lisa juurvilja- ja õunakuubikud ning sega. Kalla puljong peale, lisa maitseained ja sool. Keeda kaane all väikesel kuumusel umbes 10-15 minutit. Serveeri kartulipudru või pastaga.
HÜVA NÕU: serveerimisel võid roa üle puistata praetud peekoniribadega ning lisandiks pakkuda hapukoort.
Potiroog
- 400 g seakaelakarbonaadi,
- 150 g porgandit,
- 150 g kaalikat,
- 150 g kapsast,
- 150 g sibulat,
- 200 g kartulit,
- õli praadimiseks,
- vett,
- soola,
- purustatud musta pipart.
Liha ja aedvili lõika kuubikuteks. Prae potis liha. Lisa veidi vett ja aedvili järgmises järjekorras: porgand, kaalikas, sibul, kapsas, kartul. Hauta kõike koos veel umbes 20 minutit. Maitsesta. Vajadusel lisa vett.
Kaalika-tangupuder
- 500 g kaalikat,
- 1,5 dl odratangu,
- 200 g sealiha,
- 1 l vett,
- soola,
- hakitud värsket peterselli.
Koori kaalikas ja lõika kuubikuteks. Sealiha lõika samuti väikesteks kuubikuteks. Pruunista poti või panni põhjas liha. Lisa kaalikatükid ja prae umbes 5 minutit. Kalla juurde vesi ja tangud, sega läbi ja hauta madalal kuumusel umbes 1,5 tundi. Maitsesta soolaga ja lõpuks lisa hakitud petersell.
Südamlikud köögiviljad
- 1 kg südant,
- 2 l vett või puljongit,
- 2 suuremat mugulsibulat,
- 400 g külmutatud rohelisi ube,
- 2 porgandit,
- 1 keskmine kaalikas,
- 10 väiksemat kartulit,
- soola,
- pipart,
- tüümiani.
Pese süda korralikult külma jooksva vee all, eemalda üleliigne rasv, tükelda süda kuubikuteks ja pigista ülearune veri välja. Aseta tükid potti, lisa puljong või vesi, sibul ja maitseained ning lase keema, eemalda vaht, lisa 10 minuti pärast kaalikaviilud, siis 10 minuti pärast porgandiviilud ja 5 minuti pärast kartulid ning külmutatud rohelised oad. Keeda, kuni toit on pehme.
Ühepajatoit
- 1 kg kondiga veisekarbonaadi,
- 1 väike kaalikas,
- 1 väike kapsapea,
- 2 porgandit,
- 1 kg kartuleid,
- 2 mugulsibulat,
- 1,5 l vett,
- 1 sl õli,
- 8 tera musta pipart,
- 2 tl soola,
- maitserohelist.
Pese ja puhasta köögiviljad. Pruunista lihatükk suurema haudepoti põhjas mõlemalt poolt. Lisa vesi, neljaks sektoriks lõigatud sibulad ja sektoriteks lõigatud kapsas. Hauta kaane all madalal kuumusel umbes pool tundi. Lisa 1 tl soola, 3-4 jupiks lõigatud porgandid ja umbes 1-1,5 cm viiludeks lõigatud kaalikas, hauta veel 10-15 minutit. Lao köögiviljade peale poolitatud kartulid, lisa peale ülejäänud sool ning pipraterad. Hauta kaane all veel umbes 25 minutit või kuni kõik ained on pehmed, tõsta vaagnale ja raputa üle värske maitserohelisega.
HÜVA NÕU: sama rooga võid valmistada ka ilma kondita muust pehmemast veiselihast ning samuti võid kasutada ka vähepekist sealiha.
Kaalikapannkoogid
- 300 g kaalikat,
- 3 sl kupatatud seeni,
- 3 kartulit,
- 2 sl nisujahu,
- 1 muna,
- soola,
- paprikapulbrit,
- praadimiseks rasva.
Riivi toores kaalikas ja kartul peene riiviga, lisa hakitud seened, muna, jahu, sool ja paprikapulber. Sega kõik hästi läbi ja prae rasvas kuldsed ülepannikoogid.
Allikas: Terviseleht ja Kokaraamat.ee
