Avaleht Tervis Ajutüvehalvatusega inimesed teevad laine Uus-Meremaalt Alaskani
Ajutüvehalvatusega inimesed teevad laine Uus-Meremaalt Alaskani

Ajutüvehalvatusega inimesed teevad laine Uus-Meremaalt Alaskani

Pühapäeval peetakse ajutüvehalvatusega inimeste päeva, mille puhul korraldavad Rahvusvaheline Tserebraalparalüüsiühendus (CPISRA) ja Maailma Tserebraalparalüüsipäev ürituse “Liigu kui üks”.

Ürituse eesmärgiks on 6. oktoobril kell 13 liikuda vähemalt 30 minutit ja niimoodi tekitada laine Uus-Meremaalt Alaskani. Üritusest on osa võtma oodatud kõik, kellel on ajutüvehalvatus ja sellega seotud haigused, koos sõprade, perekonna ja kogukonnaga. Oma tegevusest võib pilte ja videoid jagada Facebookis ja juurde märkida #CPMoveAsOne, et korraldajad näeksid, kuidas üritus mööda maailma reisib.

Ajutüvehalvatus on üsasiseselt või sünnil hapnikupuudusest või aju verevarustushäirest põhjustatud närvisüsteemikahjustus, mis avaldub põhiliselt häiretena lapse arengus:

  • aeglasem motoorne areng;
  • kõnearengu häired;
  • kohmakas käeline tegevus;
  • häiritud kõnnimuster.

Häire on mitteprogresseeruv, kuid lapse kasvades võivad kaebused muutuda. Olenevalt kahjustusraskusest võivad liikumishäirega kaasneda nägemis- ja ruumitajuhäired, hiljem õpiraskused, harva ka epilepsia.

Fakte ajutüvehalvatuse kohta:

  • see on lastel üks kõige enam levinud motoorne häire;
  • üle poole selle haigusega lastest saavad iseseisvalt kõndida;
  • paljudel ajutüvehalvatusega lastel esineb kaasuvaid häireid (näiteks neljal lapsel kümnest esineb lisaks epilepsia);
  • enamik haigusega seotud ajukahjustustest tekib enne sündi või sünni ajal, väike osa kahjustustest hiljem kui 28 päeva peale sündi.

Eestis leidub mitmeid ajutüvehalvatusega inimesi, kes tegelevad aktiivselt spordiga. Üheks neist on näiteks Endre Varik (põhipildil), kes tegeleb peamiselt jooksmisega. Viimati osales ta Tallinna maratonil poolmaratonidistantsil ja läbis selle ajaga 1:34:44. Endre jõudis spordi juurde, kui ta ühel hetkel avastas, et enesetunne polnud enam kiita ja tekkisid mitmed kehalised pinged. Ta ütleb, et vajas väljakutset ja vaatas spordi poole. Esialgu hakkas ta tegelema liigutamise eesmärgil jalgrattasõiduga, hiljem seadis juba erinevaid eesmärke ja osales mitmel rattavõistlusel. Seejärel otsustas ta jooksmist proovida ja iga korraga jooksupisik aina suurenes. Tänaseks tunneb Endre, et on saavutanud palju parema kehalise ja vaimse tervise, tahab üha paremaks muutuda ja uusi eesmärke täita. “Iga algus on raske, kuid alustama ei peagi suurelt. Leidke midagi, mis huvi pakub, mis teid särama lööb ja ongi algus tehtud,” sõnab ta. Kõige suuremaks raskuseks peab ta mugavustsoonist väljumist ja vabanduste otsimise lõpetamist.

Jooksmisega tegeleb ka Tom Rüütel. Jooksmisega tegeleb ta just sellepärast, et see on raske. Lisaks annab jooksmine talle tunde, et tuleb hakkama saada ja isegi kui on raske, siis tuleb alustatud distants lõpuni teha. “See on nagu eluski, et alustatud tegevus tuleb lõpuni teha,” ütleb Tom. Jooksmas käib ta sellepärast, et mõistus töötaks ja et see on kasulik üldisele rühile. Nädalas käib Tom jooksmas paaril korral. Sel aastal osales ta Stamina jooksul, kus aprillist septembri lõpuni toimus igal nädalal üks jooks.

“Sportimine on andnud mulle hea enesetunde ja võimaluse ennast vormis hoida,” räägib Piia Jürgenson, kes harrastab mitmeid spordialasid. Piia jõudis spordi juurde, kui ta töötas Tartu Invaühingus sekretär-asjaajajana ja teda kutsuti kaasa kergejõustikuvõistlusi vaatama. Kohapeal selgus, et võistlustele saab ennast veel kirja panna ja Piia otsustas ennast seal proovile panna. Hetkel kuulub ta Tartu Liikumispuuetega Inimeste ühingu juhatusse. Seal on tema ülesandeks kutsuda inimesi spordiga tegelema. See on andnud ka temale tõuke aktiivselt spordiga tegeleda. Ise tegeleb ta peamiselt boccia, keegli ja kergejõustikuga.

Mõned ideed, milliseid aktiivseid tegevusi võib pühapäeval teha:

  • Minge jalutama ja seadke endale eesmärk läbida mingi kindel distants, näiteks 50 m, 1 km, 2 km või 5 km.
  • Jookske, sõitke ratta või ratastooliga kindel distants või kindel ajavahemik.
  • Proovige midagi uut, näiteks mägironimist või ratsutamist.
  • Minge ujuma.
  • Mängige boccia‘t pere ja sõpradega.
  • Proovige mõnda sportmängu mängida.
  • Minge välja ja toimetage aias.
  • Minge matkama.

Laske fantaasial lennata ja mõelge, milliseid tegevusi tahaksite teha, mis hoiaks teid tegevuses vähemalt pool tundi. Kindlasti jälgige, et need tegevused oleksid turvalised ja teil on võimalik saada abi, kui seda vajate.