Avaleht Tervis Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts taunib tualettide kaotamist riigimaanteede äärest
Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts taunib tualettide kaotamist riigimaanteede äärest

Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts taunib tualettide kaotamist riigimaanteede äärest

Kujutagem korraks ette elu, kus kõiki oma käike tuleb planeerida lähtuvalt sellest, kus ja millal oleks võimalik kiiresti külastada tualettruumi. Ometi elavad just sellist elu pea igapäevaselt 2500 Eesti inimest, kellel on diagnoositud põletikuline soolehaigus (IBD) ja kes terviseseisundi tõttu peavad tihti ja ootamatult saama WC-sse.

Eesti Põletikulise Soolehaiguse Seltsi (EPSS) juhatuse liikme Janek Kapperi sõnul muutub IBD-patsientide olukord järjest keerulisemaks, sest avalikke tualettruume meil napib ja paljud toitlustuskohad on uksed sulgenud. Riigi kärpeplaan, millega kaotatakse tualetid riigimaanteede äärest, teeb nendele inimestele nüüd ka pikemate vahemaade läbimise veelgi keerulisemaks.

Avalikke tualettide kaotamine ajab IBD-patsiendid teepervele kraavi 

Põletikulise soolehaigusega kaasnevad kaks peamist probleemi. Esimene on nii-öelda argipäevane logistiline väljakutse ehk kõigi käikude etteplaneerimine selliselt, et oleks alati võimalus kiiresti tualetti saada. „Küllap on iga inimene end leidnud olukorras, kus liigse vedelikutarbimise või mõne toidu tõttu on äkitselt, ootamatult ja kiiresti vaja tualetti pääseda ja see võib osutuda erakordselt keeruliseks ja mõnevõrra piinlikuks väljakutseks. IBD-patsiendid peavad sellega aga arvestama iga päev, iga tund ja iga minut ning avalikult külastatava tualeti leidmine võib mõnes piirkonnas olla erakordselt keeruline,“ selgitab Kapper.

Olukord on veelgi keerulisem, sest mitmed lahked kohvikud ja restoranid, kes varem patsientidel tualette lubasid külastada, on tänaseks uksed sulgenud. Riigi või omavalitsuste võimaldatud tualettide võrgustik on võrdlemisi olematu, nüüd plaanib riik kaotada aga tualetid ka maanteede äärest. „Nii ühiskond kui ka ametnikud peavad mõistma, et tualett pole ainult mugavusteenus inimestele, kes autosõidu ajal liiga palju limpsi joovad, vaid ainus väljapääs inimestele, kes teatavate tervisehädadega elavad. Maanteede äärest avalike tualettide kaotamine seab IBD-patsiendid äärmiselt halba olukorda: nii piltlikult öeldes kui ka üsna otseses mõttes lükkab need inimesed teepervele kraavi,“ nendib Kapper.

Siit koorubki välja teine igapäevane probleem, millega IBD-patsiendid silmitsi seisavad: isolatsioon. Olukorras, kus tualeti leidmine on järjest keerulisem, sulguvad paljud IBD-patsiendid terviseseisundi tõttu kodudesse, mis omakorda on otsene oht vaimsele tervisele. „Olgugi, et tegu on enamikel juhtudel haigustega, mis võimaldavad võrdlemisi normaalset elu elada, siis nii häbi, stigmad kui ka hirm suruvad inimesed koduseinte vahele, kust nad eelistavad mitte väljuda. Nii isoleeruvad inimesed sotsiaalsest elust ja ühiskonnast ja seega ohustab IBD-haigus ka kaudselt nende vaimset tervist,“ selgitab Kapper.

Ettevõtted ja asutused saavad patsientide elukvaliteeti tõsta

EPSS on Kapperi kinnitusel käivitanud mitmeid projekte, et IBD-patsientide igapäevaelu lihtsustada ja julgustada neid kodudest välja tulema. 2020. aastal tutvustati IBD-patsientidele mõeldud WC-kaarte, millega on võimalik vajadusel kasutada lähimat WC-d. Jõudumööda teavitatakse süsteemist kõiki kaubanduskeskuseid, ametiasutusi, toitlustusasutusi, tanklakette ja muid asutusi, kes patsientidele tualetti saavad võimaldada. „Loomulikult ootame kõiki ettevõtteid meie algatust toetama ja tõstma oma töötajates seas teadlikkust, et patsientidel oleks kergem viivitamatult ja ilma pikema selgitusega kaardi ettenäitamisel kasutada ettevõtte tasulist või ainult klientidele ja/või töötajatele mõeldud tualetti,“ selgitab Kapper.

Tänavu suvel tutvustas EPSS ka Eesti esimest WC-kaardirakendust, mille abil saavad IBD-patsiendid otsida lähimat tualetti. Praegu on kaardirakendus paraku saadaval ainult veebilehitsejas, kuid EPSS juba otsib partnerit, kelle abil oleks võimalik arendada välja ka kasutajasõbralik mobiilirakendus.

Detsembri esimene nädal on ülemaailmne IBD-teadlikkuse nädal. Selle puhul valmisid EFCCA (European Federation of Crohn’s & Ulcerative Colitis Associations) ja ravimifirma Jansseni koostöös patsientidele suunatud videod. “Videote eesmärk on aidata nii patsientidel kui ka nende lähedastel paremini igapäevaselt haigustega toime tulla, pakkudes tuge ja nõuandeid,” ütles Kapper, lisades, et kindlasti aitavad videod tõsta ka laiemalt teadlikkust ühiskonnas. Videod on vaadatavad eesti, vene ja inglise keeles ning leitavad EPSS-i kodulehel.