Avaleht Tervis ESMAKORDNE UURING I Tartu ei jää vereloome tüvirakkude siirdamises Euroopale alla
ESMAKORDNE UURING I Tartu ei jää vereloome tüvirakkude siirdamises Euroopale alla

ESMAKORDNE UURING I Tartu ei jää vereloome tüvirakkude siirdamises Euroopale alla

Autoloogse ehk patsiendi enda tüvirakkude siirdamise puhul on Tartu Ülikooli Kliinikumi tulemused paremad kui Euroopa keskmine.

Euroopa Vereloome Tüvirakkude Siirdamise Assotsiatsioon viis 2020. aasta lõpus ja 2021. aasta alguses läbi võrdlusuuringu 2013.–2016. aastani vereloome tüvirakkude siirdamise läbinud patsientide jälgimise ja aastase elulemuse kohta. Uuring näitas, et autoloogse ehk patsiendi enda tüvirakkude siirdamise puhul on TÜK tulemused paremad kui Euroopa keskmine, allogeense ehk doonorilt vereloome tüvirakkude siirdamise puhul aga teistega samal tasemel. Kliinikumi patsientide ühe aasta elulemus on 94% autoloogse siirdamise ja 75% allogeense siirdamise puhul.

„Tegemist oli esmakordse võrdlusuuringuga. Selles said osaleda ainult keskused, kus esimesel siirdamisjärgsel aastal oli siirdamiskeskuse jälgimisel rohkem kui 80% siiratud patsientidest. Tartu Ülikooli Kliinikumis oli see 99%. Me püüame oma patsiente siirdamisjärgselt jälgida läbi terve nende elu,“ selgitab hematoloogia-onkoloogia kliiniku hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna juhataja Ain Kaare.

Allogeenseid vereloome tüvirakkude siirdamisi viiakse Eestis läbi ainult Tartus. Dr Kaare tõstab esile just allogeense siirdamise patsientide ühe aasta elulemuse sarnasust Euroopa keskuste keskmistega, kuivõrd tegemist on äärmiselt kompleksse ja keerulise raviga. Uuringus võeti arvesse patsientide diagnoosi ja nende seisundit siirdamisele minnes. „Elulemust mõjutavad erinevad tegurid: patsientide valikukriteeriumid, siirdamisjärgsed komplikatsioonid ja nende ravi,“ toob dr Kaare välja. Seda, miks meie tulemused on allogeense siirdamise puhul Euroopa keskmisega võrdsed ja autoloogse siirdamise puhul keskmisest paremad, väga detailselt välja tuua ei saa, sest iga keskus nägi teiste tulemusi anonümiseeritult.

„Sellised riikideülesed võrdlusuuringud on kliinikumile äärmiselt vajalikud, võimaldavad hinnata meie ravikvaliteeti ja -tulemusi rahvusvahelises mõõtmes. Hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna töötulemuste üle on siiralt põhjust uhke olla. Saavutatud maailmatase on aastakümnetepikkuse professor Everausi alustatud ja dr Kaare jätkatud järjekindla arendustöö tulemus,“ kommenteeris juhatuse liige, teadus- ja arendustegevuse juht professor Joel Starkopf.

Kliinikumis viidi 2020. aastal läbi 50 vereloome tüvirakkude siirdamist, mis on seni suurim siirdamistearv aastas. „Vereloome tüvirakkude siirdamistearvu kasv on selge trend,“ kinnitab dr Kaare. Siirdamistearv tõusis vaatamata pandeemiale. „Meie töö jätkus ka koroonakriisi tingimustes. Kõik patsiendid, kes vereloome tüvirakkude siirdamist vajasid, selle ka said. Tõusu taga on peamiselt see, et seda ravimeetodit kasutatakse üha vanematel inimestel. Tänu enam kui 25-aastasele tüvirakkude siirdamise kogemusele julgeme nüüd ravile võtta märksa vanemaid inimesi. Kõige vanem patsient on praeguseks olnud 75-aastane,“ selgitab dr Kaare.

2020. aastal läbi viidud vereloome tüvirakkude siirdamistest olid 19 allogeensed siirdamised registridoonorilt, seitse allogeensed siirdamised sugulasdoonorilt, 22 autoloogsed siirdamised ehk siirdamised patsiendi enda tüvirakkkudega ja kaks haploidentsed siirdamised ehk siirdamised vanema(te)lt.

Käesoleva aasta esimese viie kuuga on kliinikumis viidud läbi juba 23 vereloome tüvirakkude siirdamist.