Avaleht Tervis Eurobaromeeter: Eesti elanikud suitsetavad aina vähem
Eurobaromeeter: Eesti elanikud suitsetavad aina vähem

Eurobaromeeter: Eesti elanikud suitsetavad aina vähem

Värske Eurobaromeetri järgi suitsetavad Eesti elanikud võrreldes varasemaga aina vähem ja igapäevaste suitsetajate osakaal on langenud 18%-ni. 2020. aasta andmeid 2017. aastaga võrreldes on suitsetajate osakaal vähenenud 5% võrra ja 2006. aastaga võrreldes 15%.

„Suitsetamisest loobumine on üks mõistlikumaid tegusid, mida inimene oma tervise heaks teha saab. Suitsetamisest tingitud tervisekahjustused röövivad suitsetajatelt eluaastaid ja perekondadelt lähedasi. Kuigi suitsetamisest on väga raske loobuda, siis üha enam Eesti suitsetajatest on sellega edukalt hakkama saanud,“ ütles MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti tegevjuht Ingmar Kurg.

Euroopas on igapäevaseid suitsetajaid keskmiselt 23% elanikkonnast. Kõige enam on igapäevaseid suitsetajaid Kreekas (42%), Bulgaarias (38%), Horvaatias (36%), Lätis 32% ning Tšehhis ja Rumeenias (mõlemas 30%). Kõige vähem on igapäevaseid suitsetajaid Rootsis (7%), Hollandis ja Ühendkuningriigis (mõlemas 12%), Soomes (15%) ning Taanis (16%). Eesti ja Iirimaa jagavad 18% igapäevaste suitsetajate osakaaluga 6.-7. kohta Euroopa kõige vähem suitsetavate riikide edetabelis.

„Nii Euroopas kui ka Eestis on tavapärane, et suitsetajaid on rohkem meeste seas,“ ütles Kurg. Eurobaromeetri järgi suitsetas Eestis meestest 22% ja naistest 16%. Euroopa vastavad keskmised näitajad on 26% ja 21%.

Teiste tubaka- ja nikotiinitoodete seast kasutab Eesti elanikkonnast igapäevaselt või aeg-ajalt vesipiipu 8% (Euroopas keskmiselt 3%), tubakaga või tubakavaba snusi 3% (Euroopas 2%), e-sigarette 2% (Euroopas 2%) ning kuumutatava tubaka tooteid 1% (Euroopas 1%). Eesti elanikest on vesipiipu vähemalt korra proovinud 46%, e-sigaretti 25%, snusi 19% ja kuumutatavat tubakat 8%.

Eurobaromeetri uuringus selgus, et 84% Eesti ja 76% Euroopa endistest suitsetajatest ja suitsetamisest loobumist proovinutest ei kasutanud loobumiseks ühtegi abivahendit. 13% nii Eestis kui ka Euroopas kasutas nikotiini asendusravi tooteid, nagu näiteks nikotiiniplaastreid ja nikotiininätse. 7% Eestis ja 11% Euroopas kasutas suitsetamisest loobumiseks e-sigaretti. Suitsetamisest loobumise nõustamist kasutas Eestis 3% ja Euroopas 6%.

„Eesti tulemused viitavad, et ka meil on sellised vähemkahjulikud tooted nagu e-sigaretid osutunud efektiivseks suitsetamisest loobumise vahendiks. Esmalt asendatakse suitsetamine alternatiivse toote kasutamisega ja hiljem loobutakse alternatiivsest tootest. Selle kinnituseks on asjaolu, et suitsetamise leviku vähenemisega ei ole võrdeliselt kasvanud alternatiivsete toodete kasutamine,“ lisas Kurg.

Suitsetamine on endiselt suurim välditav terviserisk Euroopas, kus sellest tingitud terviskahjude tõttu sureb igal aastal 700 000 inimest. Ligikaudu 50% suitsetajatest sureb enneaegselt, mistõttu kaotatakse iga suitsetaja kohta keskmiselt 14 eluaastat.