HEA TEADA! Eksperiment kinnitas, et mürasummutamine töökohal aitab vähendada keskendumishäiretest tingitud tööstressi
Hiljuti avatud kontoris läbi viidud eksperiment kinnitas, et mürasummutavate kõrvaklappide kandmine tööajal valdavalt tõstab inimeste keskendumisvõimet ning langetab stressitaset. Eksperdi hinnangul on meie aju võimeline tegelema vaid ühe ülesandega korraga ning iga väline segaja sunnib aju ümber lülituma uuele teemale. See omakorda pärsib keskendumist, tõstab stressitaset ning võib hullemal juhul viia läbipõlemiseni.
Organisatsioonipsühholoogi Reet Neemoja sõnul on inimese aju võime sügavalt mõelda ja keskenduda piiratud ressurss ning süvenemiseks on vaja õppida teadlikult välja lülitama segajaid, millest suurem osa tuleb kas kuulmis- või nägemismeele vahendusel. „Olukorras, kus inimene ei saa väliste segajate tõttu pikalt süveneda, tekib stress, mis pikale venides võib viia ka läbipõlemiseni.“
KOG turundus- ja kommunikatsiooniteaduste instituudi poolt Leedus läbi viidud eksperiment kinnitas, et mürasummutavate kõrvaklappide kandmine tööajal valdavalt langetas südame löögisagedust päeva kestel ja inimeste keskendumisvõime tõusis. Kuus avatud kontori töötajat, neist kolm meest ja kolm naist kandsid kahe tööpäeva jooksul pulssi mõõtvaid seadmeid – esimesel päeval töötasid nad tavapäraselt, teisel päeval kasutasid aktiivse mürasummutusega Huawei FreeBuds Pro kõrvaklappe. Eksperimendi käigus mõõdeti südamelööke, sest nende sagedus on otseselt seotud inimese tähelepanu ja võimega keskenduda tehtavale tööle ja ülesannetele.
„Uuringud näitavad, et üks põhiline produktiivsuse ja keskendumisvõime langetaja töökeskkonnas on müra. Avatud kontoris on segajate hulk suurem ja need on rohkem meie kontrolli alt väljas. Näiteks kolleegid räägivad omavahel, keegi kasutab kohviaparaati – isegi kui me vaid märkame seda, siis ajus toimub ümberlülitus ühelt teemalt teisele ning süvenemine katkeb. Selline rööprähklemine on ajule kurnav ja pikas perspektiivis kahjulik, sest uuringute põhjal langeb produktiivsus kuni 40% ja pikema perioodi jooksul mõjub see halvasti meie intelligentsusele,“ selgitab Neemoja.
Avatud kontori eksperiment näitas, et osalejate produktiivsusele ja keskendumisvõimele avaldas ümbritsev kontorimüra märgatavat mõju. Tulemuste põhjal jagunesid osalejad kolme rühma. Kahe inimese pulss oli märkimisväärselt madalam sellel päeval, kui nad tegid oma tavapärast tööd ja kandsid mürasummutavaid kõrvaklappe – nad hindasid enda enesetunnet ja keskendumisvõimet väga heaks. Järgmise kahe osaleja pulss kõrvaklappidega langes samuti, kuigi erinevus oli väiksem, aga ka nemad hindasid enesetunnet ja töövõime paranemist positiivselt. Ülejäänud kahte osalejat kõrvaklappidega töötamine otseselt ei mõjutanud.
„Tuleb meeles pidada, et meie stressitaset tööl mõjutavad lisaks mürale veel mitmed tegurid nagu üldine enesetunne, tööülesannete iseloom, kohtumised päeva jooksul ja palju muud. Ent nagu tõestas ka see väike eksperiment, võib mürasummutavate kõrvaklappide kandmine olla paljude inimeste jaoks üks lahendus, kuidas paremini keskenduda ning stressi langetada,“ juhib Neemoja tähelepanu.
Huawei koolitusjuhi Jekaterina Mishina sõnul on heli summutamine nagu ka müra mõju inimestele väga individuaalne, mistõttu peaks igaüks seda vastavalt enda vajadustele kohandama.
„Kaasaegsete mürasummutavate kõrvaklappide puhul kasutab tehisintellekt mürataseme tuvastamiseks sisse- ja väljapoole suunatud mikrofone, genereerib seejärel täpseid antihelisignaale ning summutab kasutaja jaoks välise müra. Sellist tehnoloogiat nimetatakse hübriidaktiivseks mürasummutuseks. Eksperimendis kasutatud Huawei FreeBuds Pro kõrvaklapid võimaldavad vähendada heli isegi kuni 40 detsibelli, lisaks võimaldavad nad skännida ümbritsevaid helisid ning sõltuvalt müratasemest soovitavad kandjal kasutada sobivat heli summutamise režiimi. Mürasummutavad kõrvaklapid on tänapäeval kindlasti nutikas viis oma heaolu ja produktiivsuse kontrollimiseks ka mürarikkas keskkonnas,“ ütleb Huawei koolitusjuht.
Ekspertide nõuanded, kuidas vajalikel hetkedel olla rohkem keskendunud ning aju maksimaalselt ära kasutada:
- Sea prioriteedid – kuna aju ei suuda korraga mitme asjaga tegeleda, järjesta oma ülesanded tähtsuse järjekorras ja hakka neid otsast lahendama.
- Planeeri oma aega ja tee süvenemist nõudvad asjad ära siis, kui oled kõige produktiivsem. Kuna süvenemiseks sobiv aeg võib olla väga individuaalne, mõnel inimesel pigem hommikul, teisel õhtul, siis leia endale sobiv aeg ja kasuta seda targasti.
- Leia oma keskendumise-puhkeaja rütm. Täiskasvanud inimese puhul on keskmine keskendunult tegutsemise aeg 25 minutit, seejärel tuleks võtta 5 minutit puhkeaega. Proovi, kuidas see sulle sobib ja leia endale sobiv rütm.
- Keskendumisajal lülita välja kõik, mis tähelepanu kõrvale juhib. Pane kinni igasugused visuaalsed ja audio teavitused, mis sulle telefonile või arvutisse tulevad; võimalusel vali selline istumissuund, kus inimeste liikumine sind ei häiri, ning summuta ümbritsev kontorimüra kõrvaklappidega.
