Avaleht Toitumine HEA TEADA I 9 fakti, mida enamik inimesi sinepist ei tea
HEA TEADA I 9 fakti, mida enamik inimesi sinepist ei tea

HEA TEADA I 9 fakti, mida enamik inimesi sinepist ei tea

Kuna sinep on läbi aegade ostetuim toode 100. juubelit tähistava Põltsamaa tootmise portfellis, panid Orkla Põltsamaa üksuse töötajad kokku vähetuntud faktid, mis isegi sinepifänne üllatavad.

Sinepit on ravim- ja maitsetaimena kasvatatud ligi 5000 aastat

Sinep on üks maailma vanemaid maitsetaimi, mida on Euroopas tuntud ja kasvatatud aastatuhandeid. Keskajal kasvatati sinepitaimi nii kloostrites kui õukondades, nii maitse- kui ravimtaimena. Sinepist pastat on valmistanud küll lühemat aega, aga on teada, et seda tehti Eestiski juba enam kui 100 aastat tagasi.

Sinep kasvab ka Eesti koduaias

Sinepitaimi on väga erinevaid, osasid neist saab looduslikult kasvatada ka Eestis, seejuures isegi avamaal, kuigi see teadmine on Eesti aiapidajate seas vähe juurdunud. Sinepitaim tahab kasvamiseks ohtralt päikest ja toitainete rikast mulda. Sinepi lehtedega saab maitsestada salateid, aga tavaliselt on kasvatamise peamine eesmärk saada seemneid, mida kasutatakse toitude maitsestamisel näiteks pipra asemel.

Sinepiga on ennetatud ja ravitud erinevaid haiguseid

Ravimtaimena on sinepit tuntud aastatuhandeid. Sinepil on põletikuvastane toime, sinep parandab verevarustust, soodustab seedimist, aitab hingamisteede vaevuste korral ja hoiab eemal trombe. Tasub siiski arvestada, et ravimtaimedel on vaid toetav mõju tervisele, tõsiste terviseprobleemide korral peab ravi määrama arst.

Sinepit tehakse sinepiseemnete pulbrist

Sinepitaime erinevaid komponente kasutatakse erineval otstarbel, aga kõige väärtuslikumaks peetakse sinepiseemneid. Nendest pressitakse sinepiõli, pressimise jääkidest jahvatatakse sinepipulber, millest omakorda valmistatakse toidulaualt tuttavat sinepipastat.

Sinep pikendab toidu eluiga

Eesti köögis kasutatakse sinepit kõige sagedamini täiendina liha kõrvale ning erinevates kastmetes, aga sinepit lisatakse ka suppidele, lihamarinaadidele ja kartulisalatile. Sinepit lisatakse reeglina maitsestamiseks, aga sinep pidurdab ka toidu kiiret riknemist ehk pikendab toidu kasutamisaega.

Tuub säilitab sinepi värkust

Eestis on sinep tuntud eelkõige tuubitootena, sest Põltsamaal pandi 1961. aastal püsti uus tuubidesse villimise liin Ungarist pärit moodsa sisseseadega. Kuigi sama tehasehoonet ega liini pole enam ammu, pakendatakse Eestis sinepit jätkuvalt tuubi, mujal maailmas on sinepipasta enamasti klaaspurgis. Tuubisinepil on purgisinepi ees üks selge eelis – kuna ka pärast pakendi avamist puutub tuubi sisu minimaalselt kokku õhuga, ei hakka sinep kuivama ja püsib oluliselt kauem värskena.

Sinepi kangus sõltub sinepitaime sordist

Mõnikord arvatakse ekslikult, et sinepi kangus sõltub sinepipulbri sisaldusest tootes. Tegelikult pole pulbri kogus sugugi oluline, tähtis on sinepitaime sort, mis teeb sinepi kas kangeks, mahedaks või isegi magusapoolseks. Sinepitaime sorte on erinevaid, näiteks Põltsamaa sinepis kasutatakse sarepta sinepitaime seemneid, mis on tuntud oma terava maitse ja lõhna poolest. Eestis seda sinepitaime ei kasvatata, aastaid toodi toorainet Venemaalt Volgogradist, praegu Kanadast.

Kange sinep on Euroopas haruldane

Eestlaste poolt armastatud kange sinep on Euroopa sinepiturul pigem haruldane toode, sest suurem osa eurooplastest, kaasa arvatud meie põhjanaabrid, on harjunud maheda maitsega sinepiga. Mõnikord arvatakse, et Dijon on sinepi mahedale maitsele viitav üldnimetus, aga tegelikult on Dijon Prantsusmaa linn, mis on teinud ära suure töö, et sinep oleks Euroopas maitseainena populaarne, seetõttu kutsutakse seda linna ka maailma sinepipealinnaks.

Eesti inimene sööb aastas ära tuubi kanget sinepit

Läbi aegade on olnud tuubisinep kõige populaarsem Põltsamaal toodetud toiduaine, kokku on seda 1961. aastast valmistatud üle 61 miljoni tuubi, millega võiks teha poolteist ringi ümber maakera. Keskmiselt sööb Eesti inimene aastas ära ühe tuubi kanget sinepit.