JAANUARI TEEMAKS ON VIGASTUSTE ENNETAMINE! Tervise Arengu Instituut alustas tervisekuude traditsiooni
Tervise Arengu Instituut alustas sellest aastast tervisekuude traditsiooni, mis on mõeldud abiks tööandjatele tervist toetavate tegevuste elluviimiseks.
Tervisekalendris on üheksa kuud jaotatud erinevate terviseteemade vahel. Teemade jaotus lähtub aastarütmi terviseriskide, tervisetähtpäevade ja Tervise Arengu Instituudi korraldatavate traditsiooniliste kampaaniate toimumise ajast. Nii on jaanuari teemaks vigastuste ennetamine, fookusega libedal kukkumistel. Veebruari teemaks on vähiennetus, märtsis pööratakse tähelepanu sõltuvustele ning aprillis südametervisele jne.
Tervisekuul osalemise ulatuse ja viisid saab iga organisatsioon ise valida. „Selleks võib olla töötajate põhjalikum teavitus, neile aktiivse osalemise võimaluste pakkumine, uute oskuste õpetamine, heade kogemuste jagamine või muu tervist toetav tegevus,” selgitas Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Külli Luuk.
Tervise Arengu Instituut pakub igal kuul temaatilisi materjale ja teavet. „Lisaks tutvustavad igal teemakuul koostööpartnerid töökoha tervisedenduse võrgustiku liikmete seast oma teadmisi ja kogemusi vastavate teemade käsitlemisel organisatsioonides,” märkis Luuk.
Jaanuari teemaks on vigastuste ennetamine, täpsemalt on fookuses kukkumised libedal pinnal. Kukkumisega seotud tööõnnetused toovad igal aastal kaasa suure tervisekao. Nii registreeriti 2015. aastal Tööinspektsiooni poolt kukkumisi 890 korral, neist samal tasapinnal 577. Kukkumised leiavad sageli aset kiirustamisel või halbade asjaolude kokkulangemisel, kuid paljusid neist oleks võimalik ära hoida.
Hoiame tervist: ennetame kukkumisi!
Eesti Haigekassa andmeil ulatub tööealiste inimeste kukkumistest tingitud ravikulu igal aastal miljonitesse eurodesse.
Näiteks 2013. aastal oli see summa 16 miljoni euro piirimail. Kõige suuremad ravikulud olid toona seotud jää ja lumega ning samal tasapinnal libisemisest ja komistamisest tingitud kukkumistega.
Tööinspektsiooni andmetel põhjustasid kukkumised 2014. aastal kõikidest tööõnnetustest 22%. Rasketest tööõnnetustest moodustasid kukkumised lausa kolmandiku.
Kergema õnnetuse korral pääseb töötaja ehk väiksema valu või ehmatusega. Halvemal juhul võib aga kukkumine kaasa tuua püsiva tervisekahjustuse või surma.
Miks kukutakse?
Kukkumisega seotud riskifaktorid tulenevad ühelt poolt väliskeskkonnast. Nt ilmastik, udu ja sademed, mis põhjustab halba nähtavust ja libedust; rasked teeolud, varjatud või halb nähtavus jm.
Teisalt võib kukkumisi põhjustada siseruumide olukord: märgistamata trepid ja astmed, konarused käiguradadel, puuduvad käsipuud. Samuti põhjustavad õnnetusi libisevad vaibad ja läbimõtlemata koristustööde graafik, mis muudab märjad, äsja pestud või hooldatud pinnad ohtlikult libedaks.
Ohtlikud on ka takistused käiguradadel: juhtmed, lahtised esemed jms.
Mida saab teha tööandja?
Kukkumiste ennetamisel on tööandjal suur roll, seda nii turvalise töökeskkonna (sh õueala) kujundamisel, kui keskkonnast tulenevate ohtude teadvustamisel. Viimase puhul ei tohiks alahinnata hoiatussiltide ja -märgiste olulisust.
Et kaardistada võimalikke (uusi) riske, võiks töökeskkonna eest vastutav isik tööruume ja –alasid perioodiliselt üle vaadata. Samuti tasuks teatava regulaarsusega küsida selle kohta töötajatelt.
Ka abivahendite (turvaliste ja mugavate tööjalatsite, libisemisvastaste taldade jms) kättesaadavus ja nende kasutamise õpetamine on tähtsad. Oluline on see kindlasti siis, kui tööle tuleb uus töötaja, aga ka siis, kui mingil põhjusel vahetatakse nt turvajalatsite tootjat ja uued jalanõud erinevad varem kasutatutest.
Töökorralduses peaks püüdma saavutada rahulikku töötempot. Suur osa kukkumistest tuleneb kahjuks töötajate kiirustamisest ja soovist teha mitut asja korraga.
Mida saab teha igaüks ise?
Väga oluline roll kukkumiste ennetamisel on inimesel endal. Tähelepanelikkus ja hoolivus oma ümbruse osas, vajadusel kiire tegutsemine, abi pakkumine ning kolleegide kohene teavitamine võimalikest ohtudest aitavad hoida kõikide tervist.
Ka õige jalatsite valik ja tööaja planeerimise oskus on abiks.
Hea kehaline vorm aga aitab kukkuda pehmemalt ning võimalikku vigastust ennetada või leevendada.
Paikkondliku koostöö tähtsus
Lisaks tööandja ja töötaja tegevustele on kukkumiste ennetamisel oluline paikkondlik koostöö. Teede ja tänavate heakord ja valgustamine ning libedatõrje on kohaliku omavalitsuse korraldada.
Ohtlikest kohtadest või halvasti teostatud-teostamata töödest tuleb esimesel võimalusel teada anda.
Kui aga juba hommikul õue vaadates on näha, et ilmaolud soosivad libastumisi ja kukkumisi, peaks hoolega valima sobivad jalatsid ning olema väljas liikudes väga tähelepanelik. Ja hea kaaskondsena vajadusel ka teistele abi pakkuma.
Allikas: Tervise Arengu Instituut
