Kasutame rohkem maitsetaimi
Maitsetaimi oskuslikult kasutades võib kõige tavalisematest toiduainetest valmistada suurepäraseid ja seejuures uudse maitsega toite. Kindlaid ettekirjutusi ja reegleid maitsetaimede kasutamiseks pole, sest eelistused võivad olla vägagi erinevad. Oluline on, et hästimaitsestatud toidule võib lisada harjumuspärasest tunduvalt vähem soola ja teravamaitselisi pipraid.
Maitsetaimi kasutatakse praegu aina rohkem. Purgi(paki) segude tarvitamine on mugav, kuid väga paljusid maitsetaimi saab edukalt ka ise kasvatada. Näiteks omatehtud pizzamaitseaine (pune, basiilik, majoraan, must pipar, kuivatatud sibul ja küüslauk) sobib ka paljude teiste toitude maitsestamiseks. Ise kasvatades on garanteeritud taimede puhtus ja eeskujulikul kuivatamisel on säilitatud ka eeterlikud õlid ja aroomiained (tööstuses valmistatud maitseainete segus on enamikes kasutatud kunstlikke aroomiaineid). Eksootilisi maitsetaimi võib kasvatada ka aknalaual lillepotis ja rõdukastis. Enamik maitsetaimi tunneb end ka avamaale istutatult hästi, kui on tagatud tuulevarjulisus ja valgusküllus. Paljud taimed on mitmeaastased, nõudes ainult veidi hoolt kinnikatmisel.
Maitsetaimi võib kasutada värskena, aga ka kuivatatult või sügavkülmutatult. Enamik maitsetaimi on nõrgalt vürtsikad, tervisele kasulikud ja neid võib toitudele lisada võrdlemisi suures koguses. Maitsetaimi võib toidule lisada üksikult või mitmesuguste segudena. Segusid koostada aitab lihtne reegel: kui maitsetaimed üksikult võetuna sobivad mingi toidu maitsestamiseks, siis sobivad nad selleks ka koos, olenemata nende arvust. Sellise segu moodustavad nt salatimaitsetaimed – värskelt kasutatavad murulauk, till, petersell, kress-salat, kurgirohi, aed-haraputk ja oblikas. Väga vürtsikas ja levinud segu on leesputkest, aed-liivateest, aed-majoraanist, basiilikust ja piparrohust, segu aroom säilib hästi ka kuivatatult.
Suppide, liharoogade maitsestamiseks sobivad koos kasutada supijuured – seller, petersell, porgand ja porrulauk või sibul ning süüa roogade serveerimisel basiilikut, majoraani, aed-liivateed, estragoni ja tilli. Kuna täpsed reeglid puuduvad, siis arvestada tuleks üksnes põhiroa maitseomadusi, valmistamise viisi, temperatuuri jne. Kala maitsestamiseks vajatakse nt rohkem maitseaineid kui niisama suure köögiviljakoguse maitsestamiseks. Toiduaine hautamisel kulub vähem maitseaineid (ka soola) kui keetmisel, praadimisel aga veelgi rohkem kui keetmisel.
Külmtoitudele lisatakse maitseaineid rohkem kui soojadele toitudele. Enamik värskeid maitsetaimi lisatakse peenestatult kuumale valmistoidule. Kuivatatud maitsetaimi keedetakse koos toiduga peenestusastmest olenevalt 3-5 min.
Praetud toodetele riputatakse peenestatult kuumale praepinnale (nt salvei grill- või praelihale). Mitte ainult toitude maitsestamiseks, vaid imehästi sobivad paljud taimeteed ka liha ja kalaroogade juurde. Nii nt juuakse salvei või aed-liivatee kuuma jooki rasvaste lihatoitude juurde, iisopitee sobib aga kalatoitude juurde.
Soovitav on maitsetaimi rohkem kasutada kastmete valmistamisel, seda nii külmade kui kuumade kastmete puhul. Maitseäädika pudelisse võiks toppida terved oksad iisopit, majoraani või tüümiani koos õitega ja ongi terveks talveks silmarõõmu ja käepärane toidu või kastme maitsestamise vahend olemas.
Samuti võiks toimida ka õlikastmete puhul, kuid talveks säilitamiseks tuleks neid hoida külmkapis. Valmis võiks teha ka maitseõli nt melissi või piparmündiga. Selleks tuleb tumedasse purki panna suvel otse peenralt korjatud maitsetaimed ja peale valada õli. Lasta soojas kohas (parim päikese kiirguses akna äärel) seista 2 nädalat, kurnata ja suletult seisma jätta külmkappi. Suurepärane maitselisand küpsetistele olemas, sest pannkoogi või saiataignale lisame ju ikka õli, olgu see siis maitseainetega rikastatud.
Ees ootab suvi, kasutame siis rikkalikult maitsetaimi toidus, eeskätt salatites, salatikastmetes, toidulisandina ja kindlasti külma teena.
Ja peagi saabuvaks jaanipäevaks valmistame seekord hoopiski mõne tervisliku piruka või koogi.
Üks retsept on siin:
Aedviljakook
1 lillkapsas,
2 suvekõrvitsat,
2 paprikat,
2 porrulauku,
200 g suhkruherneid (külmutatud),
200 g ricottat,
100 g riivitud parmesani juustu,
500 g lehttainast,
tüümiani,
peterselli,
meelepäraseid maitsetaimi,
õli.
Jaota lillkapsas õisikuteks. Keeda umbes 5 minutit soolases vees ning jahuta külmas vees. Sulata ja tükelda suhkruherned, tükelda ka porrulaugud ja suvikõrvitsad, ribasta paprikad. Prae porrulauku, suvekõrvitsaid ja paprikaid umbes 10 minutit mitte väga kuumal pannil, siis lisa lillkapsas ja suhkruherned, sega kõik läbi ja kuumuta veidike veel, siis lisa vett ja endale meelepärased maitsetaimed ning keeda tasasel tulel kuni kõik aedviljad on pehmed. Vahusta muna ning lisa ricotta, parmesani juust, petersell, tüümian ja sega kõik omavahel kokku. Seejärel lisa juurde veidike jahtunud aedviljad ja sega kõik omakorda segamini. Küpsetusvormi põhja pane suurem pool taignast ja eelküpseta seda ahjus umbes 5 minutit 180°C juures. Siis lisa taignapõhjale eelnevalt valmistatud täidis ja kata pealt allesjäänud väiksema poole taignaga ning pintselda munaga ja toksi sisse mõned augud, et küpsemise ajal aur välja tuleks. Küpseta kooki umbes 40-45 minutit.
Allikas: Terviseleht
