Avaleht Tervis KODUAPTEEGI ABC I Millised ravimid võiks igal inimesed kodus olemas olla?
KODUAPTEEGI ABC I Millised ravimid võiks igal inimesed kodus olemas olla?

KODUAPTEEGI ABC I Millised ravimid võiks igal inimesed kodus olemas olla?

Õnnetus või haigus ei hüüa tulles ja seetõttu võiks igas kodus olemas olla mõned hädavajalikud meditsiinitarbed ja ravimid, millega end või oma pereliiget ootamatuste korral aidata. Südameapteegi proviisor Kerli Vahar annab ülevaate, mida koduapteeki varuda.

Järsk tervisemure võib meid tabada kõige ettearvamatul hetkel. Seepärast oleks hea, kui koduses apteegis oleks olemas valik ravimeid ja tooteid sagedasemalt tekkivate olukordade tarbeks. Koduapteeki on soovitatav varuda tooteid, mis aitavad ootamatu haigestumise, kõhuprobleemide või kergemate traumade korral.

Kuna meditsiinis kehtib seaduspära, et sagedasemad haigused esinevad sagedamini, siis alustuseks oleks mõistlik varuda koduapteeki ootamatu hagestumise jaoks just neid kurgutablette, köhasiirupit või ninaspreid, mis tavapäraselt kasutuses on. Kui peres kasutatakse ka retseptiravimeid, võiks kodus olemas olla nende varu vähemalt paariks nädalaks, et ootamatu haigestumise korral nendest puudus ei tekiks.

Iga koduapteek peaks sisaldama kraadiklaasi ja palavikualandajat. Kraadiklaasist sobib nii tavaline kui ka digitaalne. Digitaalse puhul tasub aga tutvuda korrektselt kasutusjuhendiga, sest tihtipeale arvatakse, et need ei ole täpsed, kuid tegelikult on tegu valesti kasutamisega. Tasub veel teada, et palavikualandaja toimib ka valuvaigistina. Sobivad nii paratsetamooli kui ka ibuprofeeni sisaldavad ravimid, täpse valiku saab teha arvestades varasemaid kogemusi ja kaasuvaid haigusi.

Ikka juhtub, et lõigatakse noaga näppu, kukutakse põlved marraskile või tekib muid pisemaid nahavigastusi. Selliste vigastuste jaoks võiks olla olemas antiseptiline lahus, millega saaks tekkinud haava puhastada, ning erinevas suuruses plaastreid ja sidemeid, et vigastatud koht katta. Lisaks võiks apteegis olla ka põletuse jaoks geel, mis põletatud kohta jahutab.

Seedehäirete jaoks võiks varuda aktiivsöe kapsleid, mida saab kasutada kõhupuhituse või -lahtisuse korral. Aktiveeritud süsi sobib ka paljude mürgituste raviks. Ägeda kõhulahtisuse korral aitavad ka loperamiidi tabletid, mis aitab sümptomeid leevendada. Normaalse mikrofloora taastamiseks on hea võtta probiootikume.

Kui mõnel pereliikmel esineb allergia, siis on allergivastased ravimid hädavajalikud, kuid igaks juhuks võivad need olemas olla igas koduapteegis. Ravimeid peab hoidma originaalkarbis, et vajadusel infolehest lugeda, mille jaoks ravimit täpselt kasutada. Kodune apteek peaks olema lastele kättesaamatus kohas.

Väga oluline on ka koduapteeki regulaarselt uuendada ja aegunud ravimid välja vahetada kõlblike vastu. Pärast pakendil märgitud kehtivusaega võib ravimi toimeaine või abiained laguneda ja ei ole võimalik ennustada, millist toimet selline ravim annab – võib ka juhtuda, et selline ravim põhjustab kasu asemel hoopis kahju. Ravimijääke ja aegunud ravimeid ei tohi vistata lihtsalt tavaprügisse, vaid tuleb viia kohalikku ohtlike jäätmete kogumispunkti või lähimasse apteeki – elanikelt on kohustatud ravimijäägid vastu võtma kõik apteegid.

Lõpetuseks, kui siiski juhtub, et koduapteegist midagi vajalikku haiguse perioodil otsa lõppema hakkab, ei ole tingimata vaja end haigena kodust välja ajada – vajaliku kauba saab koju tellida ka e-apteegist. Seeläbi saame tagada, et ei kanna haigustekitajaid laiali ega ohusta teiste inimeste tervist.