1. Avaleht
  2. Tervis
  3. Kohv kui mälurohi
Kohv kui mälurohi

Kohv kui mälurohi

Monika Kuzmina südamete kollektsioonist Foto: Aigi Laansoo
Monika Kuzmina südamete kollektsioonist
Foto: Aigi Laansoo

Kohvi kohta liigub ringi palju müüte. Sageli püütakse väita, et kohv on kahjulik ja selle joomine rikub kohutaval kombel tervist.

Kuigipalju on sellel jutul alust ka, sest on inimesi, kes kohvi üldse ei talu. Enamiku jaoks on aga tegemist lihtsalt maitseküsimusega, kas eelistada teed või kohvi või piirduda hoopistükis vaid piima, mahla või veega. Ning lõpuks sõltub kasu ja kahju ikka doosist.

Õppimine nõuab teatavasti head mälu. Ja enamasti on hea, kui õpitu ikka pikemaks ajaks meede jääks. Daniel Borota juhitud teadlaste rühm Johns Hopkinsi ülikoolist katsetas vabatahtlike peal, kuidas kofeiin nende pikaajalist mälu mõjutab. Katsealuseid polnud kokku väga palju – 160. Nende vanus jäi 18 ja 30 eluaasta vahele.

Katsealustele näidati esmalt erinevatest objektidest tehtud fotosid ning paluti neil öelda, kas need objektid asuvad ruumis sees või väljas.  Seejärel said kõik katsealused tableti, kuid osadel sisaldas see 200 mg kofeiini, teistel aga oli tegemist platseeboga.

Nagu ikka sellistel puhkudel, ei tea katsealused ega eksperimenti otseselt läbiviivad ja tulemusi märkivad inimesedki, kes katsealustest kofeiini sai või ei saanud.

Järgmisel päeval näidati katsealustele ka fotosid. Osa neist olid uued. Katsealused pidid ütlema, kas tegemist on vana, uue või vana originaaliga sarnase fotoga.

Mõlemad grupid said ühtemoodi hästi hakkama vanade ja uute fotode eristamisega, kuid originaaliga sarnased fotod tundsid paremini ära need, kes olid saanud kofeiini.

Huvitaval kombel polnud kofeiinist kasu katsetes, kus seda anti tund enne fotode vaatamist.

Prooviti ka erinevaid kofeiinidoose – katseid tehti nii 100 mg kui 300 mg kofeiiniga.

100mg kofeiini aga mälu niipalju ei parandanud, kui 200 mg. Samas ei paranenud tulemused ka kofeiiniannuse suurendamisel 200 milligrammilt 300 milligrammini.
See näitab, et suure tõenäosusega ongi 200 mg optimaalne kofeiiniannus. Aga kas kohvi tuleb tarbida just õppimise ajal, jääb ikkagi lahtiseks.

Kofeiini mõjule on kehakeemia seisukohast välja pakutud mitmeid selgitusi. Arvatakse, et kofeiin blokeerib näiteks adenosiini molekuli, mis muidu pidurdaks meie mälule soodsalt mõjuva hormooni noradrenaliini ehk norepinefriini tööd. Võimalik, et kofeiin mängib siinkohal närviühendusi kaitsvat rolli. Samas on teada, et noradrenaliin tõstab südame löögisagedust ja vererõhku, valmistades keha “võitle-või-põgene” situatsioonis ette nii võitluseks kui põgenemiseks. Kofeiini ületarbimine ilmselt kasuks ei tule, kuid 2-3 tassi päevas pole tervise mõttes enamusele meist probleemiks.

On isegi leitud, et 2-3 tassi kohvi päevas vähendab näiteks suitsiidi-, depressiooni- ning vähiriski ja maksahaiguste ohtu. Laialt levinud arvamine, et kofeiin südame-veresoonkonna haigusi põhjustab, pole normaalsel tarbimise juures aga kinnitust leidnud – pigem vähendab see teist tüüpi diabeedi ohtu.

Tervisele kahjulikud annused algavad umbes 400 mg kofeiinist.

– Filtrikohvi või “mulksukannu” tassis on kofeiini 110 mg ringis. 
– Kannukohvis, espressos, capuccinos, lattes – kuni 90 mg.
– Lahustuvad kohvid aga on väga erinevad – 30 kuni 90 mg tassi kohta.
– Must ja roheline tee – tavaliselt 30 mg ringis, kuid võib olla ka kuni 60 mg.
– Kofeiini on ka okolaadis, koolajookides jm.
 
Aleksander Laane 
Allikas: Terviseleht

Head Uudised GoodNews