Avaleht Tervis Kui palju on Eestis tervishoiutöötajaid?
Kui palju on Eestis tervishoiutöötajaid?

Kui palju on Eestis tervishoiutöötajaid?

Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmebaasis avaldati Eesti tervishoiutöötajate 2021. aasta andmed. Tervishoiutöötajaid ja -spetsialiste oli 2021. a novembri seisuga Eestis kokku 25 165, nende arv on aastatel 2013–2020 kasvanud keskmiselt 2,3 protsenti aastas, kuid on viimasel aastal veidi vähenenud (-0,4%).

Arste oli eelmisel aastal 4568 ja nende arv kasvas aastatel 2013–2020 keskmiselt 0,8% aastas, kuid eelmisel aastal vähenes nende arv võrreldes 2020 aastaga (-1,3%). Arstide keskmine vanus – 51 aastat – ei ole eriti muutunud.

Õdesid oli eelmisel aastal 8632 ja nende arv on kasvanud aastast 2013 alates keskmiselt 2% aastas. Õdede keskmiseks vanuseks on 46 aastat, ka see näitaja on püsinud 2020. aasta taseme juures.

Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2021. aastal 3,43 arsti ja 6,48 õde. Ühe arsti kohta töötas keskmiselt 1,9 õde. Arstide arvult tuhande elaniku kohta on Eesti olnud aastaid Euroopa Liidu keskmiste seas, õdede sama näitaja jääb EL keskmisele alla.

Eelmisel aastal töötas Eestis 940 perearsti, ühe perearsti ravida oli keskmiselt 1417 inimest. Perearstide arv on alates 2013. aastast kasvanud keskmiselt 0,6% aastas, viimasel aastal aga 1,9%. Perearstide keskmine vanus oli 55,5 aastat.

Pensioniealiste perearstide ja ka arstide osatähtsus on viimase kaheksa aasta jooksul pidevalt kasvanud, perearstidel keskmiselt 1,7 ja arstidel 0,6 protsendipunkti aastas. Juba 26,6% perearstidest ja 21,7% arstidest olid 65-aastased või vanemad.

2021. aastal töötas Eestis 1525 pereõde ja nende arv on alates 2013. aastast kasvanud keskmiselt 6% aastas, viimase aastaga isegi 7%. Perearstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks on alates 2013. aastast võimaldatud perearstidel lisaks ühele pereõele ka teine pereõde tööle võtta – seda on mitmel pool rakendatud. Pereõed on keskmiselt 46-aastased. Ühe perearsti kohta töötas keskmiselt 1,6 pereõde.

Täiskoormusega töötas 49,6% ja sellest väiksema koormusega 30,5% arstidest. 62,2% õdedest töötas täiskoormusega, 24,3% aga väiksema koormusega. Viimasel kaheksal aastal on pidevalt vähenenud täiskoormusega töötavate ja suurenenud väiksema koormusega töötavate arstide ja õdede osatähtsus. Täiskohast suurema koormusega töötanud arstide osatähtsus on selle aja jooksul jäänud samaks, õdedel aga keskmiselt 2,4 protsendipunkti aastas tõusnud (vt joonist). Suurema koormusega töötavate õdede arvu kasv viimasel kahel aastal võib olla põhjustatud koroonapandeemiast.

Eelmise aastal töötas Eestis 1346 hambaarsti ja 1220 hambaraviõde ning nende arv kasvas viimase aastaga vastavalt 0,7% ja 7%.

arstid ja õed

  • Tervishoiutöötajate andmed on leitavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi osas „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“, teema all „Tervishoiutöötajad“.

Allikas: Tervise Arengu Instituut