KUIDAS ÜHISELT MUREST JAGU SAADA? Tallinn soovib sõltuvushaiguste ennetamise tõhustamist
Tallinna Linnavalitsuse alkoholismi, narkomaania ja HIV/AIDSi ennetuskomisjon arutas eile toimunud koosolekul, kuidas üha suurenevast alkoholi levikust ning HIV-kandjate ja narkomaanide arvukusest pealinnas ühiselt jagu saada.
Koosolekul jagasid Tallinna abilinnapea Merike Martinson ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhtivspetsialist Ene Tomberg muljeid Riias toimunud Balti riikide linnade alkoholivastasest aastakonverentsist. Nende sõnul on lähimate naaberlinnade probleemid ja statistika Tallinnale sarnane, küll aga on eelarvest eraldatav raha alkoholi- ja narkomaaniavastaseks ennetustööks Tallinnas märkimisväärselt suurem.
“Olulise mõttena jäi rahvusvahelistest ettekannetest kõlama Euroopa Komisjoni tervisevoliniku Vytenis Andriukaitise sõnad, et tänapäeval peaks iga minister olema ka terviseminister, kes oma tegevuse vaatab läbi inimese tervise seisukohalt,” ütles ennetuskomisjoni esinaine Merike Martinson.
Ene Tomberg toonitas oma ettekandes Leedu tervisevoliniku arvamust, et alkoholipoliitika kujundamisel peaksid omavalitsustel olema vabamad käed, kui riik on oma tegevuste planeerimisel loid.
“Kui alkoholi osakaal Euroopa SKP-st on miljonites, siis alkoholist tingitud tervisehädadele oleme sunnitud kulutama miljardeid,” nentis Tomberg. “Kus on loogika ning kas me ei peaks muutma ühiskondlikku arvamust alkoholist, sel ajal kui riigi tasandil talutakse alkoholist tingitud surmajuhtude arvu üsna rahulikult?!”
Koosolekul kuulati ära Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tervisesektori peaspetsialisti Küllike Kasuri ülevaade linna eelarvelistest vahenditest toetatavast uimasti- ja HIV-ennetustegevusest. Kasuri sõnul kulutab Tallinn tänavu riigi tegemata tööle ehk sõltlaste raviks ja rehabilitatsiooniks ning ennetustööks kokku 352 657 eurot. Jätkuvalt rahastatakse käesoleval aastal vastavasisulisi tegevusi Lääne-Tallinna Haigla Psühhiaatriakeskuses, Tallinna Lastehaiglas, Loksa Rehabilitatsioonikeskuses, AIDS-i Tugikeskuses, Päästearmees, Noorte Nõustamiskeskuses ja MTÜ-s Convictus Eesti. Samuti toetab Tallinn sotsiaalse ja psühholoogilise nõustamise teenust, koolitusi alkoholi, uimastite ja seksuaalkäitumisega seonduvatest riskidest ning sotsiaalse rehabilitatsiooni ja süstlavahetusteenuse osutamist.
Ühisel arutelul toodi esile jätkuv kõrge HIVi nakatunute arv võrreldes naaberriikidega. Mullu diagnoositi Terviseameti andmetel HIV veel 270 inimesel ja AIDS 19 inimesel. Kokku aga on aastate jooksul Eestis HIV-viirus diagnoositud 9278 inimesel, sealhulgas AIDS 454 isikul. AIDSi Tugikeskuse looja Nelli Kalikova nentis, et samaaegselt esineb HIV-i vastu võitlemise rohujuure tasandil enneolematu ja järjekindel tagakiusamine ja töö takistamine, sest keegi ei taha oma naabrusesse organisatsioone, kes tegelevad riskikäitumisega inimestega (näiteks süstlavahetuste või narkosõltlaste raviga), koondatakse töökohti ning lõpetatakse toimivate rehabilitasioonikeskuste rahastamist. “Ainult loosungite või deklaratsioonidega epideemiast jagu ei saa. Vaja on igapäevast rasket tööd ja töötegijate austamist ning iga inimene peaks oma väikse panuse tegema, et päästa meie rahvast hääbumisest,” ütles Kalikova.
“Statistika on masendav – soomlastega võrreldes on Eestis kaheksa korda rohkem nakatumisi. Sõltuvuste ennetamine tuleb võtta meie hariduse ja tervisedenduse üheks prioriteediks, sest tagajärgede lahendamine on kordi kulukam,” sõnas Martinson. “Pelgalt uuringute läbiviimine ei muuda midagi, on vaja riigi jõulist sekkumist ja karmimate meetmete rakendamist vähendamaks alkoholi ja uimastite kättesaadavust.”
Koosolekul osalenud Tervise Arengu Instituudi (TAI) esindaja Aljona Kurbatova sõnutsi tehakse Tallinnas märkimisväärset tööd nii uimastite tarbimise ennetamise, metadoon-, asendus- ja võõrutusravi läbiviimisel kui ka narkomaanide rehabiliteerimisel.
