VIDEO I Kuus nõuannet, kuidas raskete olukordadega toime tulla

Viimase aasta COVID-19 globaalse kriisi tingimustes on inimeste võime kohaneda tugevalt proovile pandud ning nagu uuringud näitavad, on muutunud olude tõttu eriti stressis noored. “Võrdsem Eesti” videosarja videos räägib Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask säilenõtkusest ehk oskusest ja võimest raskete oludega toime tulla.

„Sotsiaalministeeriumis valminud kohalike omavalitsuste seas läbi viidud küsitlustulemuste ülevaatest selgub, et vaimse tervise probleemidega abivajajate arv on 72 protsendi ehk 54 küsitlusele vastanud omavalitsuste hinnangul kasvanud,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Kõige enam vajavad abi lapsed, pered ja vanemad inimesed ning peamised probleemid on seotud peretülide ja -vägivallaga.

Ministri sõnul selgub ka värskest Praxise uuringust, et pandeemia andis soolisele võrdõiguslikkusele väga tugeva löögi nii Eestis kui ka mujal, sest drastiliselt suurenenud hulgal langesid kodused toimetused valdavalt naistele. „Julgustan kõiki abivajajatest märku andma ja mure korral sellest ka teistega rääkima ja abi otsima,“ lisas minister.

Turu-uuringute AS on riigikantselei tellimusel viimase aasta jooksul läbi viinud regulaarseid küsitlusi, et kaardistada inimeste arvamusi, hoiakuid ja käitumisvalikuid COVID-19 kriisis. Muuhulgas on küsitlustes uuritud inimeste stressitaset, kas vastajad on viimase 30 päeva jooksul olnud stressis või pinge all. Viimases küsitluslaines (21-23. mai 2021) vastas ligemale kolmandik inimestest, et nad on olnud sel perioodil stressis suurel või väga suurel määral. Keskmisest oluliselt kõrgema stressitasemega paistavad silma nooremad vanusgrupid (15-24 a. 53% ja 25-34 a. 45%) ning töötud (49%), õpilased või üliõpilased (53%) ja lapsepuhkusel või kodused inimesed (40%).

Eile avaldatud “Võrdsem Eesti” videos räägib Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask, et säilenõtkus on võime kohaneda ebasoodsate või isegi ekstreemsete tingimustega ning tulla toime raskuste ja probleemidega. “Kui inimest mõjutavad tugevad stressorid ehk negatiivsed elusündmused, haigused, kaotused, võib nende tegutsemisvõime sellest oluliselt häiritud olla, kuid säilenõtked inimesed suudavad sellest kiiremini toibuda ning paremini jätkata oma igapäevaseid kohustusi,” ütles Merike Sisask.

Sisaski sõnul saavad nii ökosüsteemid kui inimesed keerulistes olukordades vähem kahjustatud, kui nende säilenõtkus on kõrge. “Positiivse vaimse tervise üks alustalasid on just nimelt säilenõtkus. Kui olukord muutub ebakindlaks, saavad kõrge säilenõtkusega inimesed endaga paremini hakkama. Säilenõtked inimesed säilitavad optimistliku vaate raskuste kiuste. Madala säilenõtkusega inimesed on aga haavatavamad, raskuste eest püüavad nad põgeneda ning kui see ei õnnestu, kipuvad nad murduma. Raskustest saab nende jaoks mure, millele lahendust ei ole,” kirjeldab Sisask.

Kuus nõuannet, kuidas säilenõtkust arendada:

• Hoia olulisi suhteid. Väärtusta pere, sõpru ja teisi lähedasi, oska neilt abi küsida ja seda ka vastu võtta.
• Suhtu kriisidesse kui paratamatusse ja muutustesse kui elu loomulikku osasse. Stressivaba elu pole olemas ning kriisist läbiminek suurendab stressitaluvust tulevikus.
• Sea endale realistlikud eesmärgid ja liigu nende suunas. Kui positiivne tulemus on ebatõenäoline, vaata eesmärgid üle ja sea nende tähtsuse järjekord ümber.
• Probleemide korral tegutse nende lahendamise nimel ja ära looda, et need lihtsalt kaovad.
• Suhtu iseendasse positiivselt ja hoolitse enda eest. Keskendu enda headele omadustele ja ära unusta enda vajadusi. Luba oma ellu ohtrasti väikeseid rõõmu pakkuvaid ning lõõgastavaid hetki.
• Säilita lootusrikas ellusuhtumine, ära keskendu hirmudele ja muretsemisele. Positiivse ellusuhtumisega lood endale ilusama elu. Visualiseeri endale oma soovid ja tunne nendest rõõmu juba enne, kui need täidetud saavad.