Lasteterapeut annab nõu: kuidas valida lapsele trauma korral liikumisabivahend

Manitseme vanematena oma lapsi igapäevaselt küll ettevaatlikkusele, kuid ikka juhtub lastega õnnetusi, mille tagajärjel tuleb traumast taastumiseks kasutada mõnda liikumisabivahendit. Kuidas leida lapse vajaduste jaoks kõige parem lahendus, mida laps oleks ka valmis kasutama?

Tallinna Lastehaigla traumatoloogia-ortopeediaosakonna vanemarst Andres Lukanenok tõdeb, et suve ja soojade ilmade saabudes kasvab lastehaigla traumaosakonna töökoormus märkimisväärselt. “Ligi 50% kogu aasta jooksul tehtud pöördumistest lastehaigla traumaosakonda tehakse perioodil maist kuni septembrini,” märgib dr. Lukanenok.

Tema sõnul moodustavad suurema osa nö suvistest traumadest just sporditraumad. “Eraldi kategooria ehk mänguväljakutraumade alla kuuluvad näiteks rulade, jalgrataste ja rulluiskudega või batuudil juhtunud õnnetused. Viimased on õnneks paari-kolme aasta taguse ajaga võrreldes vähemaks jäänud. Kuid pöördumistes domineerivad suvel siiski sportimisel, näiteks treeningutel saadud traumad,” kirjeldab Lukanenok. Ta lisab, et mida väiksemad on lapsed, seda suurema tõenäosusega juhtuvad õnnetused kodus või selle läheduses.

Seda, et suvisel ajal otsitakse laste liikumisabivahendeid tavapärasest rohkem, näitab ka abivahendikeskuse Invaru kogemus. Sageli aga ei teata, mille alusel lapsele traumast taastumiseks sobiv abivahend välja valida. Siin tasub nõu pidada abivahendikeskuse klienditeenindajatega, kes oskavad lapsele õige abivahendi soovitada. Invaru lasteterapeut Helena Lõune annab nõu, millest lapsele liikumisabivahendi valikul lähtuda tuleks.

Mida kargu valimisel silmas pidada?

Kõndimise toetamiseks tasub kargu või karkude peale mõelda siis, kui laps vajab traumajärgselt liikumisel rohkem tuge või ei tohi jalale keharaskust kanda. Kargud aitavad terapeudi sõnul jaotada kasutajal keharaskust paremini randmele, küünarvarrele ja õlavöötme piirkonnale. “Samas eeldab karkudega käimine ülakeha- ja kätetugevust, seda nii kaenlaaluste karkude kui ka küünarkarkude puhul. Näiteks kaenlaaluste karkude puhul arvatakse sageli ekslikult, et keharaskus jääb kaenlaalusele piirkonnale, kuid tegelikult peaks keharaskus jääma ikka kätele, nii nagu küünarkarkude puhulgi. Siin on oluline kargu käepide õigele kõrgusele reguleerida, nii et raskus kanduks õigesse kohta,” selgitab terapeut. Ta lisas, et küünarkargud võimaldavad paremat kehahoiakut ning mida sirgem on kasutaja asend, seda parem on küünarkarke kasutada.

Lasteterapeut soovitab karkude õige kõrguse valimisel reguleerida need kasutaja randme kõrgusele. “Seda tuleks teha püsti seistes, käsi vabalt keha kõrval. Nii jääb küünarliigesesse 15-kraadine nurk ning kargu käepideme saab selle järgi reguleerida õigele kõrgusele, mis võimaldab sirge seljaga kõndida. Karguga liikudes tuleks vaadata sirge seljaga enda ette, mitte jalgade ette maha, sest nii on vaateväli piiratud ja õige pea hakkavad kimbutama ka selja- ja kaelavalud,” teeb terapeut tähelepanekuid.

Kindlasti tasuks last enne karkudega käimist juhendada, et vältida levinud vigu. “Sageli kiputakse karkudega nö hüppama või ei osata nendega trepist käia, mis võib põhjustada uue kukkumise. Seepärast on oluline selgitada lapsele õiget karkudega käimise tehnikat. Karkudega trepil käies tuleb silmas pidada erinevat kõnnimustrit. Trepist üles minnes tuleks astuda terve jalaga astme võrra kõrgemale, viia seejärel keharaskus karkude abil tervele jalale ja pärast seda tuua haige jalg terve jala kõrvale. Trepist laskudes tuleks esmalt viia kargud ühe astme võrra madalamale, misjärel viia haige jalg karkude vahele ja pärast seda astuda terve jalaga haige kõrvale,” kirjeldab Lõune.

Millal valida karkude asemel ratastool?

Traumajärgseks taastumiseks tasub lasteterapeudi sõnul mõelda ratastooli kasutamisele siis, kui haiget jalga ei tohi näiteks palju liigutada. “Tänapäeval on lastele olemas sobivate mõõtudega ratastoolid, kus vajadusel saab jala sirgelt jalatoele toetada,” märgib lasteterapeut. Ta lisab, et ajutiselt ratastooli kasutamine on mõnikord isegi lihtsam ja mugavam lahendus. “Tihti on aga vanemad need, kes ei soovi taastumisperioodiks lapsele ratastooli võtta, kuna see seostub nende jaoks sageli mõne keerulisema diagnoosiga. Samas on lapsed ise hea meelega valmis teistsugust sõiduriista katsetama.”

Terapeut selgitab, et oluline on valida just sobivate mõõtudega ratastool. “Õigetes mõõtmetes abivahendi kasutamine on oluline, isegi siis, kui seda tehakse vaid lühiajaliselt. Ratastool, mis on lapsele liiga lai, raskendab selle iseseisvat lükkamist ja koormab üleliigselt õlavöötme piirkonda,” selgitab Lõune. Ratastooli üürima tulles oleks hea teada lapse istumislaiust ning tema pikkust ja kaalu. “Ratastooli kodus kasutades peaks jälgima, et see oleks ohutu. Ratastooli istudes ja sealt väljudes tuleb alati pidurid peale panna. Kindlasti tuleks meeles pidada, et ratastool on mõeldud üksi kasutamiseks ja teisi pereliikmeid sellega lisaks nö sõidutada ei ole ohutu,” toob terapeut välja.

Lasteterapeudi sõnul tuleks ratastooli valides mõelda ka abivahendi kasutamise võimalikele takistustele selles keskkonnas, kus liigutakse. “Kindlasti tuleks läbi mõelda, millised piirangud on kodustes tingimustes – näiteks vaibad, uksepiidad ja muu seesugune – ja leida neile lahendus. Sageli kasutatakse mitut abivahendit, näiteks kodus liigutakse karkudega, aga koolis on kasutusel ratastool,” märgib terapeut ja lisab, et sellised olukorrad tuleb ennetavalt läbi mõelda.

Laste abivahendit on mõistlik üürida

Invaru lasteterapeudi sõnul on tasub lapse trauma puhul kargud või ratastool pigem üürida kui välja osta, sest abivahendi vajadus on lühiajaline. “Näiteks ratastooli ostmine on päris kulukas ja kui abivahendit vajatakse vaid ajutiselt, siis on kindlasti otstarbekam see üürida, sest peale traumast paranemist saab abivahendi tagasi tuua,” märgib terapeut. Kõik abivahendid läbivad enne üürimist Invaru töökojas hoolduse ja desinfitseerimise.

Kas trauma korral saab lapse abivahendile soodustust?

Kuigi on üldteada, et puudega lastele saab üürida abivahendit riikliku soodustusega, ei teata terapeudi sõnul sageli, et ka trauma korral on võimalik soetada lapsele abivahend soodustingimustel.

“Kui lapsel on trauma ja ta vajab liikumiseks näiteks ratastooli, siis soovitame küsida juba erakorralise meditsiini osakonnas ortopeedilt-traumatoloogilt tõend abivahendi vajaduse kohta. Kindlasti tasub meeles pidada, et laste traumade korral saab soodustust eriarsti tõendi, mitte perearsti tõendiga,” märgib terapeut.

Sotsiaalkindlustusametist saab taotleda isikliku abivahendi kaarti, mis koos eriarsti tõendiga võimaldab üürida lapsele ratastooli 50% soodsamalt. Karkude üürimine on trauma korral tavahinnaga, kuid nende ostu korral kompenseerib sotsiaalkindlustusamet osa nende maksumusest.