Avaleht Tervis Marine Lillemets: ka täiskasvanud võivad vajada logopeedi abi
Marine Lillemets: ka täiskasvanud võivad vajada logopeedi abi

Marine Lillemets: ka täiskasvanud võivad vajada logopeedi abi

Enamik teab, et logopeed on spetsialist, kes aitab kõneprobleemidega lastel paremini rääkima õppida. Tegelikult aitavad logopeedid lisaks lastele ka erinevate terviseprobleemidega täiskasvanuid ja tegelevad peale kõnehäirete ka neelamishäiretega.

„Logopeedi abi võivad vajada igas vanuses inimesed. Kui laste puhul on fookuses kõne mõistmise ja loome arendamine, siis täiskasvanute puhul on sageli rõhk kaotatud oskuste taastamisel või kõne säilitamisel. Laste puhul tuleb teraapias lähtuda eeskätt nende arengutasemest, täiskasvanutel aga tuleb muu hulgas arvesse võtta ka patsiendi elukutset ja harjumusi,“ selgitab Confido Meditsiinikeskuse logopeed Marine Lillemets.

Logopeedi vastuvõtule jõuavad enamasti täiskasvanud, kel on kõne- või neelamishäire tekkinud mõne haiguse tagajärjel. „Haigused, mille tõttu kõne- ja neelamisprobleemid sageli tekivad, on näiteks insult, Parkinsoni tõbi, amüotroofiline lateraalskleroos, aga ka kognitsiooni kahjustus. Näiteks Parkinsoni tõve korral esineb kõnehäiret kuni 89% patsientidest ja ka insuldi puhul on kõnehäire tekkimine üks sagedasemaid sümptomeid. Neelamisega on probleeme kuni 45% insuldipatsientidest. Viimasel ajal tuleb meditsiinisüsteemis töötavatel logopeedidel üha sagedamini tegeleda ka COVID-patsientidega, kellel on teiste tüsistuste seas tekkinud neelamishäire,“ rääkis Lillemets.

Logopeedi juurde minekuks ei pea aga täiskasvanu rasket haigust põdema – abi võivad vajada ka inimesed, kelle igapäevaelu segab hääldusprobleem, häälehäire või kogelus. „Häälehäirega patsientide seas on sageli õpetajad, treenerid, lauljad ja näitlejad, kelle igapäevatöö nõuab intensiivset hääle kasutamist. Nende puhul viib häireni liigne või vale hääle kasutus, mida on õigete hääle kasutamise võtetega võimalik ennetada ja leevendada. Kogelus on kõne sujuvuse häire, mis võib alguse saada lapseeas, aga võib tekkida ka täiskasvanueas näiteks trauma tagajärjel,“ selgitas logopeed.

Teraapia eesmärk ja tegevused sõltuvad patsiendi vajadustest

Teraapia eesmärk sõltub sellest, mis patsiendi probleemi põhjustab. „Olenevalt patsiendi diagnoosist tuleb logopeedil otsustada, kas eesmärk on kõne parandamine, taastamine, säilitamine või hoopis kõne muutuste hindamine. Alati käib sinna juurde patsiendi ja vajadusel ka lähedaste nõustamine. Insuldi tagajärjel tekkinud kõnehäirete korral on rõhk kõnevõime taastamisel, Parkinsoni tõve korral aga kõne arusaadavuse parandamisel ja kõnefunktsiooni säilitamisel. Vahel võib olla logopeedi ülesandeks aidata patsiendi jaoks leida sobivad alternatiivsed suhtlusvahendid, kui kõnelemine raske haiguse tõttu enam võimalik ei ole,“ kommenteeris Lillemets.

Teraapia võtted sõltuvad sellest, millise iseloomuga patsiendi probleemid on – kõnehäired võivad olla väga eriilmelised. Kui probleem on kõnemotoorikaga, võivad kahjustuda hääl, hääldus, intonatsioon või kõnetempo. Kõnega seotud ajupiirkondade kahjustuse tagajärjel võivad häiruda ka keelelised oskused, näiteks võivad inimesel tekkida raskused soovitud sõnade väljaütlemisega või kuulaja jaoks mõistetava lausungi moodustamisega, vahel võib kahjustuda aga ka kõne mõistmisvõime. „Selliste probleemide puhul saab logopeed aidata. Olenevalt probleemi põhjusest, avaldumisest ja raskusastmest valime teraapiaviisi ja -võtted, mis on just konkreetse patsiendi jaoks sobilikud,“ kommenteeris Lillemets.

Kõne- või neelamishäirete ravimine on pikk protsess, mis nõuab motivatsiooni, head koostööd terapeudi ja patsiendi vahel ning regulaarset harjutamist. „Kõnehäirega patsientidel on vaja teha logopeedi määratud spetsiaalseid harjutusi. Kõneprobleemid ei saa enamasti lahendatud paari vastuvõtuga logopeedi kabinetis, vaid vajavad regulaarset ja pikaajalist tööd ka kodus,“ rääkis Lillemets.