Melanoomi teadlikkuse kuu kutsub üles nahka kaitsma ja muutusi märkama: varajane avastamine päästab elu!
Kevadpäike teeb meele rõõmsaks ja kutsub meid õue liikuma. Päikese nautimises pole midagi halba – vastupidi, meie keha vajab valgust ja soojust. Küll aga tuleb päikesekiirguse suhtes olla teadlik ja ettevaatlik, et vältida naha kahjustusi ja tõsisemaid tervisemuresid, nagu melanoom.
Mis on melanoom ja miks see tekib?
Melanoom on naha või limaskestade pigmentrakust ehk melanotsüüdist tekkinud pahaloomuline kasvaja, mille suurim välisfaktor on ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus). Dr Marianne Niin, Niine Nahakliiniku onkoloog, selgitab: “Melanoom tekib siis, kui melanotsüüdid hakkavad kontrollimatult jagunema ja muteeruma. Seda võib märgata kas olemasoleva sünnimärgi muutuste kaudu või uue, ebatavalise laigu tekkimise näol.”
Melanoom võib levitada siirdeid erinevatesse organitesse ja alata pealtnäha süütute muutustega nahal. Seetõttu on oluline jälgida nahka ja reageerida kahtlase muutuse korral. Ära jää ootama suuri muutusi – tule kontrolli juba väikeste muutuste korral. Paljud inimesed ootavad, kuni muutus nahal on väga silmatorkav. Tegelikult võib juba väike muutus – uus sünnimärk, kiire kasv, kuju või värvi muutus – olla esimene ohumärk.
“Kui märkad midagi kahtlast, ära oota – pöördu arsti poole. Varajane avastamine on eluliselt tähtis,” rõhutab dr Niin. Diagnoos algab dermatoloogi visiidiga ja vajadusel dermatoskoopilise uuringuga. Kui kahtlus jääb, eemaldatakse sünnimärk ja saadetakse koeanalüüsi. Ainult histoloogiline uuring annab lõpliku kinnituse. Vajadusel tehakse ka täiendavad uuringud haiguse ulatuse määramiseks.
Kui märkad midagi kahtlast, ära oota – pöördu arsti poole. Varajane avastamine on eluliselt tähtis.
Melanoomi diagnoosimine algab dermatoloogi visiidist ja vajadusel dermatoskoopiaga. Kui kahtlus püsib, eemaldatakse kahtlane sünnimärk kirurgiliselt ja saadetakse koeanalüüsi. Ainult histoloogiline uuring annab lõpliku diagnoosi. Edasised uuringud – näiteks vereproovid,
lümfisõlmede hindamine või kompuutertomograafia – selgitavad haiguse ulatust.
Kuidas melanoomi teket ennetada?
„Eestis on päikest vähe, kuid just seetõttu kiputakse suvel päikese käes viibima liialt kaua ja kaitseta,“ tõdeb dr Niin.
Melanoomi saab suuresti ennetada teadliku käitumise kaudu päikesega kokkupuutel:
- Kaitse oma nahka riietega – näiteks puuvillased riided on head päikesekaitsjad.
- Kasuta päikesekaitsekreemi – vali kreem vähemalt SPF 30 kaitsefaktoriga.
- Väldi tugeva päikesekiirguse aega (keskpäeval).
- Ära kasuta solaariumi – see suurendab oluliselt melanoomiriski.
- Kontrolli regulaarselt oma nahka – eriti kui sul on palju sünnimärke
Ravi sõltub haiguse staadiumist. Varajases staadiumis piisab sageli kirurgilisest eemaldamisest koos turvatsooniga. Kui melanoom on juba levinud, kaasatakse ka immunoteraapia, sihtmärkravi, harvem ka keemiaravi. „Varases staadiumis avastatud melanoomi prognoos on
väga hea – 5-aasta elulemus on üle 90%,“ kinnitab dr Niin.
