Mida sinu pulss sulle öelda tahab?
Vanad hiinlased oskasid inimese tervisele esimese diagnoosi anda kahe lihtsa näitaja, keele ja pulsi, järgi. Pulssi on peetud selles kultuuris juba esimesest sajandist oluliseks tervise hindamise kriteeriumiks. Ka ayurveda meditsiinis räägitakse pulsist kui diagnoosimise alusest, millel on juba 5000-aastane traditsioon.
Pulssi mõõdetakse käsivarre ja käelaba liitumise kohalt, kus asub kolm olulist punkti (liikudes käsivarrel alt ülespoole): südamepunkt, maksapunkt, neerupunkt. Kokku on käerandmel üheksa kohta, kust mõõtes saab koguda infot inimese kohta, ning 28 pulsitakti, mida hiina meditsiini praktikud tunnevad ja mille järgi diagnoose panevad. Seda iidset meditsiinikunsti õppimata ei ole mõtet siiski pulsi järgi endale diagnoosi panema hakata. Hiinlased ise ütlevad, et pulsilugemine eeldab nii vastavat väljaõpet kui ka talenti. Küll aga saadab pulss meile hiina tarkusi teadmata palju lihtsamaid sõnumeid, mida igaüks meist mõistma peaks.
Südametuksete ehk pulsi löögisagedus näitab, kui sagedasti lööb sinu süda ühe minuti jooksul. See info on kõige lihtsam ja kättesaadavam viis oma tervise jälgimiseks. Süda pumpab kehasse verd ning sinu käerandmes ja kaelal asuvad sinu jaoks nn pulsiandurid, mida tuleb mõõta nimetissõrme, keskmise sõrme ja sõrmusesõrme abil. Kuna pöidlas võib lüüa samuti pulss, võib see sinu pulsimõõtmise tulemuse segi ajada. Olles leidnud näppudega pulsi, loe löökide arv 10 sekundi jooksul ning korruta see kuuega. Et tulemus oleks kontrollitud ja õige, võid teha testmõõtmise 15 sekundi jooksul ja korrutades neljaga. Loomulikult võid pulssi mõõta ka spetsiaalse spordikella või pulsimõõturiga. Kui küsida, milline on normaalne pulss, siis seda ei saa panna paika ühe numbriga, pulss sõltub sinu vanusest, soost ja treenituse astmest. Näiteks on lastel alati kiirem pulss, see stabiliseerub murdeas ning täiskasvanu pulsitase saavutatakse alles 20ndate alguses. Täiskasvanute pulss sõltub paljuski treenituse astmest, aga jääb vahemikku 60–90 lööki minutis. Hästi treenitud sportlase süda lööb 40–50 lööki minutis. Selleks et oma pulssi aeglasemaks saada, piisab 45-minutilisest treeningust kolm korda nädalas. Pulsisagedust mõjutavad ka näiteks suitsetamine, kohvi joomine, haigus, ületreenitus või stress ning erinevad stressi-, astma- ja valuravimid. Võib-olla oled ka märganud, et soojamaapuhkusel lööb pulss kiiremini kui kodus. Samamoodi mõjuvad ka miinuskraadid kehale.
Allikas: Buduaar
