Mis on pro- ja prebiootikumid ja kuidas need meie tervisele kasu toovad?
Kuna järjest rohkem koguneb tõendeid, mille kohaselt mitmekesine bakterikooslus meie soolestikus aitab head tervist tagada, on meditsiiniteadlased hakanud uurima võimalusi heade bakterite kasvu toetamiseks – mitte üksnes hea tervise kindlustamise nimel, vaid ka selliste haiguste nagu soole ärritussündroom ja Crohni haigus ravimiseks. Catherine Whitlock ja Nicola Temple kirjutavad oma Heliose kirjastatud raamatus “Saame tuttavaks bakteritega”, et prebiootikumid, probiootikumid ja fekaaltransplantatsioon on kõik võimalused inimese mikrobioomi tervislikumaks muutmiseks.
Mitte üksnes soolestiku jaoks
Autorid rõhutavad, et prebiootikumid ja probiootikumid ei ole mõeldud üksnes soolestiku jaoks. Käimas olevate uuringute raames ei jäeta kahe silma vahele sedagi, kuidas toopilised prebiootikumid ja probiootikumid võivad aidata tagada naha tervist. Tegelikult arvatakse lausa, et looduslikes kuumaveeallikates elav bakteriliik Vitreoscilla filiformis võib olla põhjuseks, miks on nii kaua arvatud, et need looduslikud spaad aitavad nahka noorendada ja põletikke ravida. Praeguseks kasutatakse selle rühma liike laialdaselt naha probiootiliseks ravimiseks kasutatavates kosmeetikatoodetes.
Polübiootikumid on probiootikumid, mis sisaldavad mitut bakteritüve, sisuliselt tervet bakterikooslust ühesainsas pakikeses.
Sünbiootikumid on nii probiootikume kui ka prebiootikume sisaldavad tooted.
Prebiootikumid sisaldavad toitaineid, mis aitavad headel bakteritel edeneda, sellal kui probioorikumid sisaldavad elusbaktereid – teisisõnu, prebiootikumid toidavad probiootikume.
Mis need on?
- Prebiootikumid: Seedumatu kiudaine, mis on eriti toitev heade, kuid mitte halbade bakterite jaoks.
- Probiootikumid: Head elusbakterid.
Kuidas need toimivad?
- Prebiootikumid: Liiguvad läbi mao ja peensoole jämesoolde, kus head bakterid neist toituvad. Neid ei kahjusta ei meie mao happeline keskkond ega seedeensüümid.
- Probiootikumid: Liiguvad läbi mao ja peensoole jämesoolde; loodetavasti seavad ennast siin sisse ja hakkavad paljunema. On tundlikud hapete ja seedeensüümide suhtes, niisiis ei pea mitte kõik sisse võetud bakterid vastu teekonnal jämesoolde.
Looduslikud allikad
- Prebiootikumid: Artišokk, spargel, banaan, küüslauk, porrulauk ja sibul.
- Probiootikumid: Jogurt, keefir, kimchi, kombucha, miso, hapukapsas ja teised kääritatud toidud sisaldavad bakterite eluskultuure.
Muud allikad
- Prebiootikumid: Mitte kõik kiudained ei ole meie heade bakterite jaoks võrdse toiteväärtusega (st mitte kõik kiudained ei ole prebiootikumid). Tootjad on isoleerinud heade bakterite jaoks kõige suurema toitainesisaldusega kiudained ja valmistanud neist kontsentreeritud toidulisandid (tavaliselt pulbri või tableti vormis; erinevate kaubamärkide puhul on kasutatud erinevat retsepti).
- Probiootikumid: Saadaval on erineva kaubamärgiga probiootikumid, mis sisaldavad erinevaid bakteritüvede ja elusbakterite liikide kombinatsioone – tavaliselt söödava kapsli kujul.
Poolt
- Prebiootikumid: Toidulisanditel on pikk säilivusaeg ja prebiootikume ei mõjuta seedimisprotsess, niisiis jõuab söödu alati meie jämesoolde.
- Probiootikumid: Probiootikumid aitavad haiguse järel taastada heade bakterite mitmekesist kooslust. Kui soovite teatud bakteri juurdekasvu toetada, siis tuleb selleks tarbida konkreetseid bakteritüvesid.
Vastu
- Prebiootikumid: Prebiootikumid saavad häid baktereid toita üksnes siis, kui need on juba olemas. Mingi konkreetne heade bakterite tüve kasvu soodustamine ei ole võimalik.
- Probiootikumid: Suurem osa manustatud probiootikumidest sureb enne meie käärsoolde jõudmist. Toidulisanditel võib olla lühike säilivusaeg ja neid tuleb säilitada külmkapis.
Raamatu saab tellida soodushinnaga kirjastuse Helios e-poest!
