Avaleht Tervis Õendusjuhid: Eesti peab suurendama õendusüliõpilaste vastuvõttu
Õendusjuhid: Eesti peab suurendama õendusüliõpilaste vastuvõttu

Õendusjuhid: Eesti peab suurendama õendusüliõpilaste vastuvõttu

Õendusjuhid_Eesti peab suurendama õendusüliõpilaste vastuvõttuTänasel Õdede Liidu konverentsil osalenud õed, õendusjuhid ja haiglate esindajad tõdesid, et kvaliteetse õendusabi jätkamiseks vajab Eesti tervishoiukõrgkoolidesse vastu võetavate üliõpilaste hulga suurendamist.

„Tervishoiukõrgkoolide lõpetanute statistika näitab, et 80 protsenti õenduseriala lõpetajatest asub tööle valitud erialal ja enamik neist jätkab samas ametis ka aastate pärast. Olukorras, kus vajadus õdede järele on suur, annab õdede ametitruudus riigile kindla garantii, et panustades täna õdede koolitusse, saame vastu haritud tervishoiutöötajad, kes pühendavad järgnevad aastakümned Eesti inimeste tervise eest hoolitsemisele,“ ütles Õdede Liidu president Ester Öpik.

Õendus- ja haiglajuhid ning tervishoiukõrgkoolide rektorid tõdesid, et üliõpilaste vastuvõtu suurendamine tooks kaasa küll ümberkorraldusi nii õppetöös kui ka praktikas, kuid aitab lisaks õdede töökoormusele vähendada ka arstide koormust ning võimaldab õdedel oma haridust ja kogemusi täielikult realiseerida.

„On vale arvata, et suurendades vastuvõttu saavad õppijad otsa, praegu soovib igal aastal tervishoiukõrgkoolide õenduserialale astuda neli ‒ viis kandidaati kohale. Vajame riiklikku seisukohta, milliseid tervishoiutöötajaid Eesti vajab nii paari kui ka mõnekümne aasta pärast,“ ütles Tartu Tervishoiukõrgkooli rektor Anneli Kannus.

„Riik näeb tervishoiu lähiaastate arenguna olemasolevate ressursside veelgi tõhusamat kasutamist, õdede iseseisvad vastuvõtud ja õendushaiglate tegevus on täna paljudes haiglates, sealhulgas Pärnu Haiglas, juba reaalsus. Iseseisvat õendusteenust on võimalik pakkuda, kui on olemas kriitiline hulk pädevaid õdesid. Näiteks ei pea me täna muretsema naistearstide ravijärjekordade pärast, kuna olulise osa vastuvõttudest teevad iseseisvalt tegutsevad ämmaemandad,“ ütles Pärnu haigla ja Haiglate Liidu juht Urmas Sule.

Õdede Liit tunnustas aasta teona hooldustöötajate seltsingu loomist. Hooldustöötajad aitavad leevendada õdede töökoormust, seltsing aitab senisest paremini korraldada hooldajate koolitust ning teha nende hääl enam kuuldavaks.

„Seltsing aitab hooldajaid koolitada ning tõsta nende kvalifikatsiooni. Kvalifitseeritud hooldaja on professionaalne meeskonnaliige, õdede töökoormuse vähendamisel on neist väga palju abi,“ ütles Õdede Liidu president Ester Öpik.

Aasta tegija tunnustuse sai Tartu Ülikooli Kliinikumi diabeediõde Agnes Anton, kes on Tartu terviseneljapäevade peamine eestvedaja ja hing. Aasta tulijaks nimetati kauaaegne Õdede Liidu Tartu piirkonna juht ja kiirabiõde Tiina Teder.

Euroopa Liidus on seostatud õetöö kvaliteeti kindla arvu õdede olemasoluga teatava hulga patsientide kohta. Eesti on 6,9 õega 1000 elaniku kohta paljudest Euroopa Liidu riikidest veel maas, näiteks Soomes ja Taanis on õdesid 1000 elaniku kohta ligi kaks korda rohkem kui meil. Eesti eesmärk aastaks 2020 on 9 õde 1000 elaniku kohta.

Õdede Liit korraldab rahvusvahelise õdede päeva konverentsi alates 1993. aastast, mil Eesti õed taasliitusid rahvusvahelise õdede organisatsiooniga. Päeva teema nimetab igal aastal Rahvusvaheline Õdede Nõukogu, mis ühendab 130 riigi õendusorganisatsioone ja esindab miljoneid õdesid üle maailma. Eestis on kokku üle 10 000 õe ja õendustöötaja, kellest üle poole kuulub õdede liitu.

Rahvusvahelist õdede päeva tähistatakse traditsiooniliselt 12. mail õenduse kutseala rajaja Florence Nightingale´i sünnipäeval, kes rajas Krimmi sõja päevil esimese õdede kooli ja arendas välja kutsealale vajaliku teooria.

Kommentaarid