OLE TEADLIK! Kas närvi venitused venitavad ja libistamised libistavad?
Me teame, et hea painduvuse jaoks peavad meie liigesed olema mobiilsed ning lihased oskama lõõgastuda. Aga kas teadsid, et meie perifeersed närvid peavad selleks saama samuti ilma takistusteta liikuda?
Meie kehas on närvid piltlikult öeldes kinni vaid viies punktis: peas, sõrmeotstes ja varvastes. Ülejäänud närvisüsteemi osad on vabad ja peavad küllalt palju “järgi andma” ehk venima, et liikumine oleks võimalik. Samuti peavad nad kudede vahel liikuda saama ehk libisema. Paljud võivad siinkohal mõelda, et närvid on selleks liiga väikesed, et nad saaksid liikumist piirata. Tegelikult on osad närvid lausa köie ja nööri paksused, ning nende niidistik on meie kehas väga tihe ja laiaulatuslik. Kui need nö “nöörid” järgi ei anna, ei saa ka täieulatuslikku liigutust toimuda, kirjutab Fysioviis.
Selleks, et närvid vabalt liikuda saaksid peavad nad:
A: venima
B: kudede vahel libisema
Kui närvide liikuvus on kudede vahel kuidagi takistatud, siis on võimalik, et see inimene tunneb valu. Sellist otseselt närvi takistusest või vigastusest tekkinud valu nimetetakse neuropaatiliseks valuks. Valu liike on veel teisigi nagu näiteks äge valu, mis on seotud kudede kahjustusega (tekib vigastusega) ja püsiv valu, mis on seotud närvide püsiva tundlikkuse tõusuga (nt valu, mis jääb püsiva ka pärast vigastust). Kui ka mõni meie lugeja tunneb valu siis hoiatan, et selle postituse põhjal ei tohiks end kindlasti ise diagnoosima hakata vaid pöörduda tuleks ikkagi arsti või füsioterapeudi vastuvõtule.
Kuidas need liikumised toimuvad?
Närvide venivus on näha kas närvikoe lõdvemate osade pingutumise teel (umbes nagu vanaaegse spiraalse telefonijuhtme pikemaks tõmbamine) või närvide sisu liikumise kaudu närve ümbritsevas müeliinkihis.
Närvide libisemiseks nimetatakse närvide liikumist kudede vahel (umbes nagu meie jäsemed liiguvad riietumisel üles-alla püksisääres või varrukas).
Kas see on ka päriselt nii?
Jah, tõesti, üks 2008 aasta uuring vaatas, kuidas muutub närvide pikkus kui need närvid kindlates asendites välja venitada ja kuidas närvid liiguvad teiste kudede suhtes, kui kasutada närvi libistustehnikaid. Leiti, et näiteks mediaalnärvi välja venitamisega muutus selle pikkus 6.8% ja närvi libistustehnikatega oli näha kudede vahelist liikumist 12,6 mm ulatuses. Seega venitustehnikad tõesti venitavad närve ja libistamistehnikad libistavad.
Kuidas näeb välja ühe närvi venitamine ja libistamine?
Võtme näiteks mediaannärvi, mis väljub kaelast kuni sõrmeotsteni. Vaatmata selle, kas selle närvi liikuvus on takistatud kaelas, kaelalihaste, rinnalihaste, käsivarrelihaste või karpaalkanali vahel, võivad inimesed tunda, et nende keskmised näpud kas surisevad või valutavad:
Kui me kallutame kaela sõrmeotstest eemale ja viime sõrmed maapoole, venitame me mediaannärvi välja:
Naastes keskasendisse tagasi- mediaannärv lõtvub. Niimoodi toimubki värvi venitus ja lõõgastumine.
Libistamiseks kallutatakse nii pea kui käsi sõrmedega kord ühele, kord teise poole. Nii tõmmatakse närvi kudede vahel kord kaela poole, kord sõrmede poole ja ajapikku parenebki närvi liikuvus kudede vahel:
Kas on vahet kumba tehnikat kasutada, et parandada sümptomeid? On see üldse efektiivne, et valu vähendada?
Üks suuremamahulisem uuring vaatas mitut sarnast uuringut samal teemal. Tulemustest leiti, et närvi mobilisatsioonide efektiivsus ei ole just kuigi hästi ära tõestatud. Osad uuringud leiavad, et efekt nagu oleks, teised leiavad, et pigem ikka ei ole. Erinevusi on ka selles, milliseid närve mobiliseerida. Näiteks istmikunärvi mobilistatsioonid näivad tõesti toimivat aga käte närvidele erilist toimet justkui pole. Selleks, et lõpliku järelduseni jõuda, tuleks neid tehnikaid veel edasi uurida. Õhku jääb küsimus, kas see on siis see konkreetne tehnika, mis tagab tulemuse (kui tagab) või saadakse tulemus vaid tänu selle, et liigutakse. Mina arvan, et väga vahet ei olegi, kui täpselt sa seda närvi just välja venitad või libistad seal kudede vahel, peaasi, et toimuks liikumine. Igasugune liikumine mobiliseerib ja toidab meie närve. Põhjendad sa valu taandumist närvide, lihaste või liigeste tervise paranemise kaudu, nimetad sa seda mobilisatsiooniks, joogaks, tai chiks või mõneks muuks tehnikaks, tulemus saadakse ikka tänu sellel, et toimub liikumine. Ise olen näiteks kõik ülajäseme närvide venitused ja libistamised pannud kokku ühte harjutusse, mida teatakse kui “teetassi” harjutust:
Mõned saavad sellest kiiret abi, teised jälle mitte. Lõpliku vastust, kuna ja kellele selliseid harjutusi kasutada ehk polegi vaja teada, peaasi, et inimesed oma jäsemeid täieulatuslikult liigutaksid. Mis liigub, see elab. Mis elab, see paraneb.
Allikas: Fysioviis
