OLE TEADLIK! 7 suitsetamise kahjulikku mõju tervisele
Iga päev, ka täna, proovivad kümned ja kümned kooliõpilased esimest korda suitsetamist. Esimene sigarett süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa.
Murettekitavalt palju noori on “tänu” sellele esimesele ja sellele järgnevatele suitsudele muutunud pidevaks suitsetajaks. Sest see sõltuvus on kiire kujunema. Kui paljud seda aga naudivad? Ainult veerand suitsetavatest Inglise teismelistest ütleb, et tegelikult suitsetamine neile meeldib (Bupa, 2001).
Sama ohtlik, kui suitsetamine, on viibimine suitsuses õhus. Tegelikult lendub 85% tubakasuitsust ümbritsevasse ruumi. Eesti täiskasvanute seas läbiviidud uuringus (Eesti Tervisekasvatuse Keskus, 2001) leitakse, et 43% täiskasvanutest hingab oma kodus tubakasuitsust õhku. Võib arvata, et vähemalt sama palju, kui mitte veel rohkem imikuid, lapsi, teismelisi peab samuti kodus suitsuvinguses õhus viibima.
- Sama ohtlik, kui suitsetamine, on viibimine suitsuses õhus.
Suitsetamine pole suitsetajate eralõbu, vaid probleem, mis puudutab kõiki inimesi. Probleem algab tubakareklaamidest, mis lasevad suitsetamist ekslikult paista ahvatleva ja positiivsena, probleem algab riigist, mis lubab selliseid tubakareklaame, ja lõpeb naabrimehega, kes “heast südamest” koolipoisile paki suitsu ostab.
Isegi siis, kui suitsetatakse kõrvalruumis või lahtise akna juures, levib mürgine tubakasuits kaugele teistesse ruumidesse. Paljud tubaka põlemisel vabanevad raskemetallid ja vingugaas on õhust raskemad ning maas mängiv või roomav laps jääb pikaks ajaks mürgist õhku sisse hingama, ka siis, kui suitsetamine on ammu lõpetatud. Ei ole olemas tubakamürkide suhtes immuunset last. Vastsündinutel võib suitsuses toas viibimine põhjustada hingamishäireid, kõrvade ja silmade probleeme, kasvu ja vaimse arengu peetust. Suitsetajate kodudes elavatel lastel on rohkem köha, hingamisteede põletikke, kopsupõletikke, astmat, silmapõletikke, keskkõrvapõletikke. Igal aastal sureb USA-s 280 last hingamisteede haigustesse, mis on otseselt põhjustatud kodudes suitsetamisest; lisaks, 300 last saavad vigastada või surevad hooletust suitsetamisest tekkinud tulekahjude tõttu. Millised on vastavad arvud Eestis?’
- Paljud tubaka põlemisel vabanevad raskemetallid ja vingugaas on õhust raskemad ning maas mängiv või roomav laps jääb pikaks ajaks mürgist õhku sisse hingama, ka siis, kui suitsetamine on ammu lõpetatud.
Enamus suitsetajaid, ükskõik millises vanuses, teab, et suitsetamine suurendab südamehaiguste, kopsuvähi ja muude elundite vähkkasvajate tekkimise riski. Samal ajal usutakse, et lastel ja noores eas ei teki suitsetamisest mingeid kahjustusi paljude aastate jooksul. See on aga ekslik. Suitsetamine mõjutab tervist juba esimesest sigaretist peale.
- Suitsetamine muudab hingeõhu haisvaks, paneb suitsetaja kodu ja riided lehkama, ja (võib-olla et suitsetajate õnneks) nüristab nende lõhnataju.
- Suits ja nikotiin värvivad hambad kollaseks, suitsetajatel on ka rohkem parodontiiti ja muid igemehaigusi, kaasa arvatud hammaste väljalangemist.
- Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda.
- Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas.
- Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel.
- Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke.
- Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega.
Kui noorel on suitsust kujunenud sõltuvus, usub ta tihtipeale, et suits leevendab stressi. Tegelikult on suitsetamine pigem stressi põhjuseks. Suitsetamine lihtsalt vähendab pinget ja ärritust, mis tekib sõltuvuses oleval inimesel, kes ei ole tükk aega suitsetanud.
90% suitsetavatest Inglise teismelistest teab, et suitsetamine on kahjulik tervisele ning 83% soovivad suitsetamisest loobuda. Aga meil Eestis?
Enne kui hakkad suitsetama, mõtle selle peale, miks sa seda teed. Kas suitsu süütamisega allud sa tegelikult tubakareklaamile, sõbra pealekäimisele, või oled lihtsalt uudishimulik? Uudishimu selle kohta, mis see suitsetamine õigupoolest on, saab rahuldada ka seda ise proovimata. Jälgi kasvõi mõnda tuttavat inimest, kes on suitsetanud pikemat aega. Mõtle oma tegelike soovide peale – kas olla ise oma otsuseid tegev inimene, kes väärtustab oma tervist või nikotiinisõltlane, kelle tervist ja käitumist määrab sigarett.
Sigaretid on Euroopa Liidus selgelt kõige levinum tubakatoode. Enamik inimesi teab, et sigarettide suitsetamine on kahjulik, kuna nende suits sisaldab tuhandeid ühendeid, millest paljud (sajad) on mürgised. Samal ajal ei pruugi inimesed olla kursis sellega, et suurem osa tubakatootjaid lisab sigarettidesse peale tubaka ka muid koostisaineid, mis mõjutavad suitsu keemilist koostist. Lisandid on tootjate poolt teadlikult tubakatoodetesse lisatud ained, mille eesmärk on muuta toksilised tubakatooted ostjatele enam maitsvamaks ja vastuvõetavamaks.
Loe tubakatoodetes kasutatavate lisandite kohta täpsemalt SIIN.
Allikas: Eesti Kopsuliit
