1. Avaleht
  2. Tervis
  3. Päiksepõletust ei tohi kreemiga katta
Päiksepõletust ei tohi kreemiga katta

Päiksepõletust ei tohi kreemiga katta

Selleks, et puhkust täiel rinnal nautida, tuleks sagedasemate ohtude ennetamine ja lihtsama tervisemurega hakkama saamine läbi mõelda.

Päiksepõletust ei tohi kreemiga katta

“Kuumal suvepäeval palju aega õues veetes on oht saada päikesepõletus või kuumarabandus,” räägib Benu Tõrva keskapteegi proviisor Virge Sokk ja soovitab päikesepõletuse leevendamiseks kasutada aaloet sisaldavaid geele või pantenooli sisaldavat vahendit.

“Mitte mingil juhul ei tohi põletusele määrida kreemi või salvi, sest põlenud nahk peab saama hingata ja soojust ära anda,” rõhutab Sokk. Kuumarabanduse puhul on oluline tarvitada piisavalt vedelikku ja puhata ning palaviku tõustes kasutada palavikualandajat.

Puuk tuleks võimalikult kiiresti eemaldada

Eesti on puukentsefaliidi leviku poolest üks kõrgeima riskiga piirkondi Euroopas. “Puugi võib lisaks metsas või heinamaal liikumisele üles korjata ka koduaia murult,” räägib Sokk ja lisab, et pisike putukas on ohtlik just seetõttu, et levitab raskeid haiguseid: entsefaliiti ja borrelioosi. Kui borrelioosi vastu aitab ainult ennetus, siis entsefaliidi vastu saab ennast vaktsineerida.

“Mida kauemaks puuk keha külge kinnitub, seda rohkem haigusetekitajaid ta edastab. Seega on haiguste ennetamiseks või haigestumise riski vähendamiseks väga tähtis eemaldada puuk kehalt nii ruttu kui võimalik,” rõhutab Sokk. Puugi eemaldamise teevad lihtsamaks puugitangid, aga kui eemaldamisoskustes kindel ei olda, võib abi saamiseks pöörduda perearsti või kiirabi poole.

Tüütud sääsed hoiab eemal tõrjevahend

“Sääsehammustusi on kõige parem ennetada enne loodusesse minemist tõrjevahendi kasutamisega,” räägib Sokk. Hammustusest tekkinud kihelustunde leevendamiseks saab abi spetsiaalsetest geelidest.

Teine lugu on mesilaste ja herilaste nõelamisega. “Kui juhtute mesilasele peale astuma või kuhugi mujale nõelata saama, siis esimese asjana tuleks viga saanud kohale asetada külmakott või lihtsalt panna nõelata saanud jäse külma vette,” õpetab Sokk. Allergilise reaktsiooni korral tuleks kasutada allergiaravimeid, eluohtliku reaktsiooniga kutsuda aga viivitamatult kiirabi.

Looduses liikudes on kriimustused ja torkehaavad, aga ka nikastused ja nihestused kerged tulema. Samuti on sagedased hõõrdumisest tekkinud villid. Sokk soovitab kriimustuste ja torkehaavade puhul viga saanud kohta voolava vee all puhastada, vajadusel antiseptikumi, plaastrit või sidet kasutada. “Kui juhtute musta ja roostes naelaga või mõne muu metalse esemega end vigastama, siis tuleks veenduda, kas viimase 10 aasta jooksul on tehtud teetanuse vaktsiin. Vastasel korral peaks pöörduma perearsti poole või haigla erakorralise meditsiini osakonda,” rõhutab Sokk.

Villideraviks soovitab proviisor apteegist spetsiaalseid villiplaastreid. Nikastuste ja nihestuste puhul esmalt kasutada külmaravi ja tõsisema mure korral pöörduda kiirabisse.

Looduses liikuja reisiapteegis võiks olla: putukatõrjevahend, päikesekaitsevahend, plaastrid ja antiseptik, ühekordseks kasutamiseks mõeldud külmakompress, mille saab loodusesse kaasa võtta, allergiaravimid, kui peres on allergikuid, ja valu ja palavikku alandav ravim, kui ollakse pikemalt reisimas või matkamas.

Head Uudised GoodNews