Avaleht Tervis PALUN HOOLI ENDAST I Teaduspõhised soovitused vähktõve- riski vähendamiseks ja varaseks avastamiseks
PALUN HOOLI ENDAST I Teaduspõhised soovitused vähktõve- riski vähendamiseks ja varaseks avastamiseks

PALUN HOOLI ENDAST I Teaduspõhised soovitused vähktõve- riski vähendamiseks ja varaseks avastamiseks

Vähktõve tekke vältimine ehk primaarne preventsioon on parim ja mõneti lihtsaim võimalus vähendada vähisurmade arvu. Väga suur osa kasvajaid on välditavad. Ühendkuningriikide vähivastane organisatsioon Cancer Research UK hindab, et neli kümnest pahaloomulisest kasvajast on välditavad, tuues välja peamiste faktoritena tubaka ja ülekaalu või rasvtõve. Hiljuti avaldatud ulatuslikus uuringus Kanada inimestega selgus, et ligikaudu kolmandik vähijuhtusid on seotud välditavate riskifaktoritega. Kanada andmetel on peamisteks välditavateks vähktõve põhjusteks tubaka tarvitamine, vähene kehaline aktiivsus ja ülekaal, oma osa on ka alkoholil, ebatervislikul dieedil, ultraviolettkiirgusel ja mõnedel viiruslikel infektsioonidel.

Uurijad järeldasid, et Kanadas oleks võimalik igal aastal vältida 11 000 vähijuhtu, kui inimesed lõpetaksid suitsetamise, ja 6000 juhtu, kui inimesed säilitaksid tervisliku kehakaalu. Kui suitsetamise vähki tekitav toime on teada ammu ja sellega on ka palju tegeletud, siis rasvtõve kohta öeldakse nüüd, et see on uus suitsetamine. Tugev teaduslik seos rasvtõve ja kasvajate tekkeriski vahel on leitud söögitoru-, mao-, käär- ja pärasoole-, sapiteede, kõhunäärme-, rinnanäärme-, emakakeha-, munasarjade ja neeruvähi, aga ka müeloomtõve korral.

Piisavalt pole inimesed teadvustanud ka alkoholi ja kasvajate tekke seost. Ühendriikides korraldatud küsitlus näitas, et 70 protsenti ameeriklasi ei teadvustanud alkoholi kasvajate riskifaktorina. Hiljutine uuring võrdles alkoholi ja suitsetamise riske kasvajate tekkele ning tõi välja, et pudel veini nädalas võrdub kasvajate riski suurenemise poolest naistel kümne ja meestel viie sigaretiga nädalas. Praeguseks kogutud andmed on teadlased viinud seisukohale, et tervisele täielikult ohutut alkoholikogust ei ole olemas, vägijookide tervisekasust rääkimata. Rahvusvaheline Tervishoiuorganisatsioon on alkoholi paigutanud vähki tekitavate ainete hulka.

Ameerika Kliinilise Onkoloogia Selts edastas 2017. aastal selge sõnumi alkoholi ja vähiriski seose kohta. Sõnum pole küll nii karm kui info suitsupakkidel, aga siiski öeldi nõnda: „Kui soovite vähendada vähiriski, tarvitage alkoholi võimalikult vähe või üldse mitte. Kui te ei tarvita alkoholi, ärge sellega ka alustage!“

Vähiriski aitab vähendada puu- ja juurvilja ning täisteratooteid sisaldav menüü. Uuringud on aga näidanud, et inimestel, kes söövad punast ja töödeldud liha neli või rohkem korda nädalas, on suurem jämesoolevähi risk kui neil, kes söövad liha vähem kui kaks korda nädalas.

Päikese ultraviolettkiirgus on nii nahavähi kui ka naha melanoomi tekke peamine põhjus. Liigne ultraviolettkiirgus põhjustab geneetilisi muutusi ja mõjutab naha immuunsüsteemi, pärssides meie keha võimet ebanormaalsetest rakkudest jagu saada. Kumulatiivne päikesekahjustuse risk, aga ka korduv tugev päikesepõletus võib viia pahaloomuliste kasvajate tekkeni. Eestis on melanoomi diagnoosimine viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud.

Vähktõve tekkepõhjusi arvestades primaarsest preventsioonist üksi paraku ei piisa – juhuslikest DNA replikatsioonivigadest tingitud vähki ei saa vältida, samuti on paljudel vähijuhtudel pärilik eelsoodumus. Neid põhjusi arvestades tuleb vähk avastada varakult, et ravi oleks võimalikult tõhus. Seda nimetatakse sekundaarseks preventsiooniks, mida rakendatakse tavaliselt sõeluuringuprogrammidena ilma sümptomiteta varaste kasvajate või kasvajaeelsete seisundite diagnoosimiseks. Mida väiksema levikuga kasvaja avastatakse, seda paremad on üldiselt ravitulemused. Samuti on tähtis, et inimesed oleksid teadlikud kasvajate varastest tunnustest, aga tähtis on ka tervishoiusüsteemi võime ja pädevus nendega kiiresti tegeleda.

Vajadus ja võimalused ennetuse uueks mudeliks

Inimkonnal on tervise säilitamisel õnnestunud suurt edu saavutada kollektiivsete pingutustega – rahvatervishoiu meetmete rakendamisega. Rahvatervis on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste abil. Näitena võib tuua suured edusammud nakkuslike haiguste ennetamisel – näiteks rõuged, tuberkuloos, katk, difteeria, lastehalvatus jne –, mille mõju oli kunagi laastav. Samas on selge, et rahvatervishoid peab olema kombineeritud iga inimese teadliku tervisekäitumisega, milleni on aga üsna keeruline jõuda.

Üks võimalus rahvatervishoiu ja individuaalse tervisekäitumise tõhusamaks kombineerimiseks on personaalmeditsiini ühe haruna nn personaliseeritud preventsioon ehk täppisennetus, mis arvestab igaühe individuaalseid terviseriske nii geneetilise eelsoodumuse kui ka teiste riskifaktorite puhul, andes täpseid soovitusi haigusriskide vähendamiseks ja varaseks avastamiseks. Selleni jõudmiseks on välja pakutud nn 6P- tervishoiu kontseptsioon, mille alusel on vajalik arvestada ja rakendada meetmete põhimõtetena personaalsust (personal), haigusriskide määratlemist (predictive), ennetamist (preven¬tive), inimeste kaasamist otsustesse ja tegevustesse (participatory), inimeste psüühika, taju, psühholoogia arvestamist (psychocognitive) ja rahvastikupõhisust (public). Eesmärk on leida igale inimesele individuaalne ennetus- või raviplaan, analüüsides tema geeniandmeid koos keskkonnamõjude, tervisekäitumise ja terviseandmetega ning tehes koos temaga otsuseid parima tervise nimel.

Arvestades personaalmeditsiini arendusprogramme, peaks Eesti tervishoius olema suurem eesmärk 6P-tervishoiu süsteemne rahvastikupõhine rakendamine.

Oluline kontseptuaalne muutus peaks toimuma sõeluuringute korralduses nn jagatud otsuse rakendamisega. Jagatud otsus on protsess, milles patsiendid ja arstid jagavad informatsiooni, annavad teada diagnostika- ja ravieelistustest ning nõustuvad ühiselt diagnostika ja ravi plaaniga. Otsus sõeluuringus osaleda peaks olema samuti koos arstiga tehtud – inimestel peaks olema piisavalt infot selle kasu, kuid ka negatiivsete aspektide kohta. Näiteks on Prantsusmaal tervishoiuministri eestvedamisel korraldatud rinnavähi mammograafilise sõeluuringu ühiskondlik arutelu ja reform, mis näeb edaspidi ette naistele täpse individuaalse informatsiooni andmist ja arutelu arstidega, et rinnavähki võimalikult hästi ennetada.

Seega: esmane preventsioon – vähktõve tekke vältimine – on parim tee vähisurmade vähendamiseks. Juhuslike mutatsioonide teke rakkude jagunemisel ei vähenda vähi tekkepõhjusena esmase ennetuse tähtsust, kuid rõhutab, et kõiki kasvajaid ei saa ennetada keskkonna ja käitumuslikke riskifaktoreid vältides. Õnneks pole esmane ennetus ainuke meede – teisene ennetus ehk vähktõve või vähieelsete seisundite varane avastamine ja vastavad ravimeetmed võivad samuti elu päästa, kui neid õigel hetkel rakendatakse. Kasvajate korral, mille tekke peamiseks põhjuseks on juhuslikud mutatsioonid, on varane avastamine ainus võimalus. Sõeluuringute korraldust tuleks aga parandada, et arvesse võetaks personaalseid riske ning otsused sünniksid inimese ja arsti koostöös. Ka tuleb sõeluuringuid laiendada seni katmata kasvajatüüpidele.

Praegused teaduspõhised soovitused vähktõve- riski vähendamiseks ja varaseks avastamiseks:

• väldi tubakat;

• ole kehaliselt aktiivne;

• hoia tervislikku kehakaalu;

• toidulaual eelista puu- ja juurvilja ning täisteratooteid, vähem tarvita küllastunud rasvhappeid, punast liha ja eeltöödeldud liha;

• ära tarvita alkoholi;

• väldi sugulisel teel levivaid infektsioone, tüdrukud ja poisid tuleb vaktsineerida HPV-infektsiooni vastu;

• väldi liigset päiksekiirgust, ära käi solaariumis;

• osale vähktõve sõeluuringutes (Eestis on rinnavähi, emakakaelavähi ja jämesoolevähi sõeluuringud);

• pöördu perearsti või eriarsti vastuvõtule, kui esinevad vähktõve ohumärgid (teadmata põhjusel veritsus või verejooks, pikemaajalised muutused seedetegevuses, sünnimärkide muutumine või uute teke, aja jooksul süvenevad neelamisraskused, pikemaajaline või korduv köha, pikemaajaline hääle kähenemine, urineerimisprobleemid, nahaaluste sõlmede teke ja suurenemine, pikaajaline teadmata põhjusega palavik, kõhnumine teadmata põhjusel, pikemaajaline valu, mille põhjus pole teada, mitteparanevad teadmata põhjusel tekkinud haavandid).

Lähitulevikus võib siia lisada ka kasvajate eelsoodumuse geeniuuringud, et rakendada personaliseeritud ennetusvõimalusi.

Allikas: Cancer.ee

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga