Pihlakast saab jõudu ammutada kevadeni

Pihlakas on põhjamaa suur kingitus, sest ta on kõige külmakindlam vitamiinirikaste viljadega puu. Juba vanast ajast on kasutatud pihlakat toiduks, temast on tehtud leiba, veini, mahla, siirupit, moosi jm. Nälja-aastail päästsid pihlakad nii inimesi kui ka loomi. Need imekaunid ja tervislikud marjad turgutavad meid nii, et võime sügise ja talve tervena mööda saata.

Pihlamarjad on suure vitamiinisisaldusega ja neid sobib süüa nii toorelt kui ka kuum-töödeldult.

C-vitamiini sisaldus sõltub aastast ja kasvukohast ning on suuresti kõikuv, 40-220 mg 100 g marjades. C-vitamiini rikkamad on kodumaistest marjadest vaid astelpajumarjad, mustad sõstrad ja kibuvitsamarjad.

Pihlakamarjad on rikkad ka teistest vitamiinidest – sisaldavad D-, K-, P- , E- ja B-grupi vitamiine. Palju on neis kõikvõimalikke bioaktiivseid aineid, eeskätt karotenoide. Pihlakamarjade biokeemilist väärtust tõstavad veelgi neis leiduvad parkained, pektiinid, glükosiidid, flavonoidid ja eeterlikud õlid. Marjad sisaldavad orgaanilisi happeid, seejuures ka säilimist soodustavat sorbiinhapet, mistõttu aitavad pihlakd teiste toiduainetega hoidistes ära hoida käärimisprotsesse. Mineraalainetest on pihlakates rohkesti rauda, magneesiumi, kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, räni, väävlit, mangaani jt.

Raske uskuda, kuid suhkruid sisaldavad pihlamarjad rohkem kui maasikad-vaarikad. Nende magusat maitset varjutab mõruaine parasorbiinhape, mis pole meile kahjulik, vaid vastupidi aitab isupuuduse ja maohädade puhul.

Miinuskraadid parandavad tunduvalt pihlaka maitseomadusi, muudavad marjad magusamaks ja mahlasemaks. Oleks muidugi hea, kui saaks korjata täisküpseid marju lausa esimeste külmade saabudes, kuid nendest punetavatest marjadest peavad lugu ka linnud. Kasutada tuleb ikkagi kodust sügavkülmikut (paar tundi sügavkülmas). Mõru maitse ja koore sitkuse vähendamiseks võib marju hoida mõned minutid ka soolakas keevas vees.

Pihlakas ravib

• Me hindame pihlakat kui vitamiinide ja mineraalainete varaaita, mis aitab tugevdada organismi ning ennetada paljusid haigusi. Rahvameditsiin soovitab kasutada ka pihlakaõisi tee valmistamiseks, vähem lehti.
• Süües päevas 1 sl tooreid või sügavkülmutatud marju, oleme endale taganud tervise ja jõu. Kui mõnele tunduvad marjad mõrud, võib lisada mett (mesi aitab hästi mõrkjat maitset pehmendada). Kuid mitte ainult toorete ja kuivatatud marjade söömine ei anna meile tervist, vaid ka kõikvõimalikud toidud pihlamarjadega.
• Pihlakamarjade söömine tugevdab organismi ning on toeks mitme häire ja haiguse korral, näiteks
• veresoonte lupjumine;
• vere kõrge kolesteroolisisaldus;
• külmetushaigused;
• kesknärvisüsteemihaigused;
• südamehaigused;
• kõrgvererõhktõbi;
• neerukivid;

Pea meeles!

Ettevaatlikud peavad marjade söömisega olema need, eriti toorelt süües, kellel on mao ülihappesus. Enamikule ei teki probleeme kuumtöödeldud marjade söömisest.

Mao ülihappesusest tingitud haavandtõve korral ei tohi süüa tooreid marju ja peab ettevaatlik olema marjahoidiste ja -toitude söömisel.

Toorete marjadega ei tohi liialdada ka terve inimene, see võib põhjustada kõhupuhitust.

Tee valmistamine

Kui valmistame teed marjadest (rahva hulgas väga populaarne) ja pelgame mõru maitset, võime pihlakaid kombineerida aromaatsete maitse- või ravimtaimedega. Marjadest võib teha tinktuure, tõmmiseid, siirupit, teed jne. Tehes teed kuivatatud või tooretest tervetest marjadest, paneme need keeva veega õhtul termosesse ja hommikul kurname välja. Tee sobib nii tervele kui haigele ja juua võib seda koos meega mitu klaasi päevas.

Väärt toidumari ja maitseaine

Marju kuivatatakse, et neist talvel maitsvat ja kosutavat teed valmistada. Kuivatamisel väheneb ka mõrkjas maitse ja toiteväärtus säilib hästi. Pihlakamarju võib sügavkülmutada, nende toiteväärtus ei lange ja nii on neid talvelgi hea kasutada, võib veel moosikski keeta. Pihlakamarjad sobivad paljude toitude, eeskätt metslooma-, ka linnulihast toitude kõrvale salatina ja ka otse toidu sisse vürtsika maitse andmiseks. Samas saab pihlakamarjadest valmistada hoidiseid talveks, nagu siirupit, moosi, püreed ja tarretist või valmistada neid koos teiste marjade ja ka puuviljadega.

Kuivatatud marjad võib jahvatada kohviveskis ja kasutada toitude maitsestamiseks nagu vürtse.. Seda pulbrit võib lisada putrudesse, suppidesse, köögivilja- ja lihahautistesse, pitsakattesse, salatitesse ja ka leivatainasse. Leiva ja teiste küpsetiste sees on küll terved marjad veelgi kaunima väljanägemisega!

Toitudesse võib lisada ka värskeid või külmutatud tooreid terveid marju, marineeritult salatitesse.

Väga omapärase maitsega ja tervistavad on nii toor- kui ka kuumutatud hoidised. Kui puudub hoidistamiseks sügavkülmik, siis võib teha ka rohkema suhkruga püreed, mis säilib väga hästi õhukindlalt suletult jahedas ruumis (1 kg toore püree kohta 1 kg suhkrut).

Sügavkülmutamiseks võib valmistada vähema suhkruga (umbes 1 kg püree kohta 200 g suhkrut), et saaks kasutada ka lihatoitude maitsestamiseks või lisandiks. Püreed võib valmistada ka kuumutatult ning koos mõne teise puuvilja- või marjapüreega.

Marjad sobivad paljudesse lihapuljongil suppidesse (näiteks seljanka ja peedisupp) või hoopis magusatesse puuviljasuppidesse. Riisitoitudele annavad terved pihlakamarjad kauni välimuse ja huvitava maitse.

Pihlakamarjd sobivad hästi hoidistamiseks küll moosina, tarretisena või marineerimiseks. Hoidistes võib pihlaka marju kokku keeta õunte, kõrvitsa või porganditega, mis parasjagu samal ajal valminud. Maitsev on ka toores pihlakasiirup, mida saab mitmeti kasutada nii joogi, magustoitude kui ka liharoogade ja kastmete maitsestamisel. On hea vana komme marineerida pihlakakobaraid tervena, mis säilitavad oma väärtuse ka pikaaegsel hoidmisel. Marinaad valmistatakse tavalisest vähema äädikaga (marjades on endis säilitusaine olemas) ja magusa maitseline.

MIDA VALMISTADA

Pihlakasalat

• 1 kl pihlakaid,
• 4 kl tükeldatud kabatšokki või kõrvitsat,
• 2 keskmist sibulat,
• 3 sl suhkrut,
• 2 sl õuna- või veiniäädikat, veidi soola, õli hautamiseks, maitserohelist (tüümian, basiilik, petersell jt).

Üle öö sügavkülmas seisnud või veidi kuumas soolakas vees hoitud pihlakamarjad, tükeldatud sibul ja kabatšokk hauta pannil või poti põhjas õliga, kuni viimased on muutunud klaasjaks. Lisa vajadusel vett, maitsesta õunaäädika, suhkru ja soolaga. Lauale andmisel lisa maitseroheline. Salat sobib hästi lambalihast ja metsloomalihas toitude ja linnuprae kõrvale. Kui lisad salatisse hapukaid õunu või ebaküdooniavilju (-mahla), pole vaja äädikat  lisadagi. Seda salatit võib hoidistada ka talveks õhukindlalt purkidesse suletult.

Seene-pihlakasalat

• 1 l väikeseid mahedamaitselisi seeni,
• 2,5 kl pihlakamarju,
• 2 punast sibulat,
• 0,5-1 kl mett või suhkrusiirupit,
• soola, peotäis sidrunmelissi.

Puhasta seened ja kupata soolakas vees, nõruta. Pihlakaid hoia üle öö sügavkülmas või kuumuta paar minutit soolakas vees mõrkja maitse vähendamiseks. Keeda pihlakamarju (vesi peab katma) umbes 10 minutit, lisa seened ja tükeldatud sibulad. Keeda segu umbes 10 minutit. Mõned minutid enne lõplikku valmimist lisa hakitud melissilehed. Maitsesta jahtunult (umbes 40 kraadi juures) meega, suhkrusiirupi võid lisada keetmise ajal. Salat sobib nii iseseisvalt röstitud sepikul või leival või liharoa lisandiks.

Plov sealiha ja pihlakamarjadega

• 500 g läbikasvanud sealiha,
• 3 sibulat,
• 3 porgandit,
• 0,5 kl pihlakamarju,
• 1,5 kl riisi,
• 2,5 kl vett,
• soola, jahvatatud punast pipart, õli.

Lõika sibulad ja porgandid kuubikuteks. Lõika liha tükideks, pruunista õlis. Tõsta liha potti poole kogusesse keeva vette ja maitsesta soolaga. Hauta porgandid ja sibul lihast sulanud rasvas ja kalla liha juurde potti. Vala ka riis ja vesi potti. Hauta peaaegu valmis, sega juurde pihlakamarjad ja maitsesta pipraga. Lisa vajadusel segamise ajal ka soola. Toit saab maitsev, kui valmistad selle ahjupotis 180 kraadi juures.

Pihlakakuklid

• 1 kl pihlakamarju,
• 1 kl tükeldatud porgandeid,
• 0,75-1 l vett,
• 2 sl hapukoort,
• 2 sl õli,
• 1-2 sl suhkrut,
• 1-2 tl soola,
• 0,5 pakki pärmi,
• 2 kg täisterarukki- või -odrajahu.

Keeda vees pihlakamarjad ja porgandid pehmeks, püreeri saumikseriga või suru puulusikaga puruks. Jahtumisel lisa suhkruga lahtihõõrutud pärm, hapukoor, õli, jahu ja sool ning sõtku kõvaks tainaks (tainas peab olema nii tihke et annab veeretada kuklid). Lase kerkida poole võrra ja vormi tainast kuklid. Lase pannil või küpsetusplaadil kerkida ja küpseta 200 kraadi juures 20 minutit.

Pihlaka-õunatarretis

• 1 kg puhastatud pihlakaid,
• 2 kg õunu,
• 1 kg suhkrut,
• piparmündilehti maitseks,
• 0,5 l vett.

Pese õunad ja tükelda koos südamikuga, pane potti hauduma, kuni pehmenevad. Hõõru puulusikaga õunad läbi sõela (võib mikseriga püreestada) ja aseta nõrgale tulele hauduma. Pihlakad (enne hoitud sügavkülmas) kuumuta sõelal auruga poolpehmeks ja purusta saumikseriga ning lisa õunapüreele. Keeda segu 15 minutit, lisa suhkur, hakitud piparmünt ja keeda veel pidevalt segades, kuni püree muutub läikivaks ja paksemaks (lusikast külmala taldrikule tilgutades tardub). Pane kiiresti püree steriliseeritud purkidesse ja sulge õhukindlalt. Kui valmistad moosisuhkruga, pole vaja nii pikalt keeta, piisab 15 minutist suhkruga keetmisest. Tarretis sobib süüa koos vahukoorega, lisada magusate küpsetiste katteks või täidiseks, kasutada tordi kaunistamiseks jne.

Pihlaka-kõrvitsamoos

• 1 l pihlakaid,
• 1 l tükeldatud kõrvitsaid,
• 1 kl ebaküdooniaviljade või hapude õunte viile,
• 1-2 kl suhkrut,
• 0,5 l vett, kaneeli- ja ingveripulbrit.

Puhastatud marjad lase terve öö seista sügavkülmas (või paar minutit keevas soolakas vees) ja keeda koos ebaküdooniaga pehmeks (katki). Lisa kõrvitsakuubikud ja suhkur ning keeda koos umbes 15 minutit tükkide lagunemiseni, maitsesta. Tõsta moos steriliseeritud purkidesse, sulge õhukindlalt. Moosi on hea süüa pannkoogiga, kuid võib kasutada ka kookide ja pirukate täidiseks.

Pad Thai (neljale)

• 2 suvikõrvitsat,
• 150 g punast kapsast,
• 1 porgand,
• 150 g lillkapsast,
• peotäis idandeid,
• 2 peotäit maapähkleid,
• peotäis peterselli,
• suur peotäis rohelist sibulat,
• maitse järgi soola.

KASTE:

• 100 g mandleid (leotatud kuni 12 h),
• 1 spl tahhiinit,
• 1/4 sidruni mahl,
• 0,5 spl misopastat,
• 1 küüslauguküüs,
• jupp ingverit,
• 1 tl mett.

Kasutades spiraallõikurit või koorimisnuga, tee suvikõrvitsatest nuudlid. Riivi või haki punane kapsas peeneks. Koori porgand ning tõmba koorimisnoaga õhukesed ribad. Jaota lillkapsas väikesteks õisikuteks. Haki maitseroheline ning lisa koos maapähklitega juurviljade hulka. Kastme jaoks püreesta blenderis või köögikombainis mandlid, tahhiini, sidrunimahl, misopasta, küüslauguküüs, ingver, mesi ja sool. Sega kaste salatisse. Kaunista salat idanditega.

Aive Luigela, toitumisspetsialist

Allikas: Terviseleht