Avaleht Tervis Psühhiaatriakonverentsil tutvustati uusi arenguid esmaste psühhooside ravis
Psühhiaatriakonverentsil tutvustati uusi arenguid esmaste psühhooside ravis

Psühhiaatriakonverentsil tutvustati uusi arenguid esmaste psühhooside ravis

Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku XIII sügiskonverentsil tutvustati uusi arenguid esmaste psühhooside ravis ja rehabilitatsioonis, et pakkuda patsientidele parimat raviteekonda raskest haigusest taastumisel.

Hübriidkonverentsile registreerus 580 vaimsetervise ja psühhiaatria valdkonna spetsialisti, nendest üle 100 osales kohapeal Tallinnas. Peaesinejaks oli Kopenhaageni Ülikooli kliinilise psühhiaatria professor Merete Nordentoft, kes keskendus oma ettekandes noorte esmaste psühhooside uuringutele ja ravi spetsiifikale. Professor Nordentoft on esmase psühhoosi kaasaegse käsitluse pioneer nii Taanis kui maailmas ja konverentsil osalejatele oli see erakordne võimalus sellist erialaeksperti kohapeal kuulata. Lisaks andsid Regionaalhaigla ja TÜ Kliinikumi erialaspetsialistid põhjaliku ülevaate esmaste psühhooside käsitlusest ja uuringutest Eestis.

Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhataja dr Kaire Aadamsoo sõnul andis konverentsil esitletu selge tõenduspõhise sõnumi, et esmase psühhoosiepisoodi käsitlus ei saa ja ei tohi lõppeda peale teist haigusaastat, vaid see peab jätkuma palju pikemalt, tõenäoliselt kogu patsiendi elu. “See nõuab alustuseks lisaressursse psühhiaatrilises abis, aga annab hiljem tagasi säästetud inimeludes, makstud maksudes ja vabaks jäänud hooldekodu kohtades,” ütles dr Aadamsoo ja lisas: “Mitmed nii meil kui välismaal läbiviidud teadusuuringud on tänaseks andnud meile väga kindlad tõendid, et Taanis alguse saanud esmaste psühhooside integratiivravi mudeli teenuseid saanud patsientidel on parem ravisoostumus, väiksem suremus, sh suitsiidi läbi, nad õpivad, töötavad ja mis peamine – teenivad ka rohkem tulu ja maksavad makse, samuti vajavad nad vähem hooldekodu teenuseid.”

Konverentsil tervitusega esinenud tervise- ja tööminister Tanel Kiik leidis, et selliste konverentside korraldamine on eriti tähtis, kuna vaimse tervise valdkond pole sugugi mitte vähem pandeemias pihta saanud kui füüsiline tervis. “Igaüks meist saab anda oma panuse enda ja oma lähedaste toetamiseks, samas on oluline roll vaimse tervise hoidmisel ka kogukondadel, tööandjatel, kohalikel omavalitsustel, kõigil ministeeriumitel ja riigil tervikuna. Ei ole tervist ilma vaimse terviseta, mistõttu tuleb meil füüsilise tervise hoidmise kõrval iga päev hoolitseda ka oma vaimse tervise eest,” sõnas Kiik ja lisas: “Vaimse tervise teemadele, ja mitte ainult muredele, vaid just hoidmisele tähelepanu juhtimine ja sellega igapäevane tegelemine on ainuõige kaasaja ühiskonna tunnus.”

Konverentsil andis Regionaalhaigla juhatus üle aasta meeskonna tunnustuse psühholoogilise esmaabi kriisimeeskonnale. Psühholoogilise esmaabi kriisimeeskonda kuuluvad kliinilised psühholoogid, vaimse tervise õed ja hingehoidjad, kelle peamine eesmärk on kolleege ennetavalt teavitada sellest, millised reaktsioonid võivad kriisiga kaasneda ja kuidas nendega toime tulla.

Konverents on järelvaadatav.