Punapeet on kasulik meile kõigile

Peet on ravimköögivili, mille puudumine toidulaual jätab organismi nii mõnestki heast ilma. Punapeet sisaldab suhkruid umbes 10-12% (põhiline on sahharoos). Mineraalainetest sisaldab kaaliumi, magneesiumi, fosforit, koobaltit, joodi ja rauda, vitamiinidest B-rühma vitamiine ja C-vitamiini.

Lämmastikku sisaldavaid aineid ei ole peedis palju, aga nende hulgas on nt betaiin, mis soodustab radioaktiivsete ja mürkainete väljumist organismist. Me hindame peeti tema flavonoidide (antotsüaanid), vees lahustuvate punaste värvainete poolest. Need on tugevad antioksüdandid, mis kaitsevad keharakke.
Toitev peet annab vähe kaloreid, kuid kindlustab oma toitainelise kooslusega rida kasulikke protsesse meie organismis. Betaiini ja kiudaine sisalduse tõttu tugevdab ta soolte tegevust ja on pehmendava toimega. Samal põhjusel aitab kaasa valgu ainevahetusprotsessides, tugevdab vere kapillaare, alandab vere kolesteroolisisaldust, parandab maksa ainevahetust.

Niisiis on punapeet maksa-, neeru- ja põrnahaiguste ravim, vere tugevdaja, närvisüsteemi parandaja. Teda tarvitatakse kõhukinnisuse, põletike, allergia ja kehvveresuse ravil, veresoonte lupjumisel, astma ja kilpnäärme alatalituse korral (joodisisaldus kõrge), kõrgvererõhu haigusete puhul (kaaliumi ja magneesiumi sisaldus suur). Punapeet stimuleerib kogu immuunsüsteemi, parandab vereloomet ja aitab võidelda vähktõvega.

Maotegevuse reguleerimiseks ja vere tugevdamiseks on soovitav juua toorest peedimahla, võib koos porgandimahlaga (lahjendatult). Haavandite ja madala maohappesuse korral tuleks juua 0,5 kl korraga 3 korda päevas 20 min enne sööki, samuti kopsuhaiguste, bronhiidi ja külmetuse korral 0,5 kl 3-4 korda päevas.

Peedimahl aitab ka nohu korral, kui seda ninna tilgutada. Peedisalat küüslauguga võiks olla aga lausa iga päev toidulaual.

Peet sai tuntuks eeskätt küll salatina magusas marinaadis. Nüüd on aga hulganisti teadmisi peedi kasutamiseks küll toorena või keedetuna, salatina nii iseseisvalt, kui koos erinevate lisanditega.

RETSEPTID

Peedi-õunavorm 

300 g keedetud peeti,
300 g värskeid õunu (või 1 kl õunapüreed),
250 g kohupiima,
0,5 kl hapukoort,
3 muna,
3-4 spl suhkrut,
0,5 kl riivsaia või riivitud rukkileiba (võivad olla ka nisukliid),
1 spl mannat,
soola ja võid.
Pestud õunad riivi koos koorega, sega riivitud peetide, kohupiima, hapukoore ja teiste toiduainetega. Tõsta võitatud vormi, peale pane võitükikesed ja küpseta keskmises kuumuses helepruuniks. Söö soojana või jahtunult hapukoore, piima või hoopis vaniljekastmega kui magustoitu.

Peedi-õunasalat 

4-5 peeti,
2 õuna,
1 väike porru,
peterselli.
KASTE:
200 g jogurtit või hapukoort,
1-2 sl sidruni mahla,
1 sl marin. mädarõigast,
0,5 tl piprasegu,
soola.
Riivi kooritud peedid ja õunad peene riiviga. Lõika porru pikuti pooleks ja loputa veega ning haki peeneks. Sega kõik ained. Maitsesta eraldi nõus kaste ja serveeri eraldi nõuga.

Peedisupp kapsaga 

400-500 g kondiga veiseliha,
2 l vett,
1 porgand,
1 petersell,
1 sibul,
2 sl õli või rasva,
1 sl tomatipüreed,
1 sl 3%-list äädikat,
400 g peeti,
250 g värsket või hapukapsast,
soola,
4 pipratera,
2 loorberilehte,
1 sl suhkrut,
200 g viinereid,
6 sl hapukoort,
maitserohelist.
Pane liha külma veega keema. Tükelda porgand, petersell ja sibul peenteks ribadeks ning hauta osas koguses rasvaines, lisa tomatipüree ja kuumuta läbi. Ülejäänud rasvaines kuumuta ribadeks lõigatud või jämedalt riivitud peedid, lisa äädikat, et säilitada peedi värvust ja veidi puljongit ning hauta, kuni peedid on pehmed. Kui liha on valmis, võta ta puljongist välja, eralda kontidelt ja tükelda. Peeneks lõigatud värske kapsas või hapukapsas keeda lihakeedu puljongis pehmeks, lisa hautatud maitseviljad ja peedid, samuti vürtsid ning keeda veel umbes 5-10 minutit. Seejärel maitsesta supp suhkru ja soolaga. Pane lihatükid ja viinerilõigud taldrikusse, tõsta kuum supp peale, lisa maitse järgi hapukoort ja hakitud maitserohelist.

Köögiviljapihvid 

0,5 õuna,
0,5-1 sibul,
1 porgand (toores),
1 kartul (toores),
1 peet (toores),
1 muna,
3-4 sl nisujahu,
terake soola,
terake musta pipart.
Riivi köögivili peene riiviga (mahla võib vähemaks pigistada, sest muidu tuleb segu liiga vedel). Sega kõik ained, siis lisa muna ja jahu, maitsesta. Mätsi oma maitse järgi sobiliku suurusega lamedad käkid ja prae tasasel tulel (lähevad muidu kergesti kõrbema). Serveeri näiteks lihakastmega.

Vinegrett 

500g keedetud kartuleid,
350g keedetud peeti,
4-5 keedetud porgandit,
4-5 marineeritud või soolakurki,
250g hapukapsast,
2 mugulsibulat.
KASTE:
1 dl õli,
2 sl lahjendatud 30% äädikat,
1 tl soola,
1 tl suhkrut,
0,5 tl pipart.
Koori ja tükelda kartulid, porgandid ja peedid. Haki sibul ja tükelda kurk. Sega köögiviljad ja lisa hapukapsas. Sega kastmeained, vala köögiviljadele, sega läbi ja lase maitsestuda.

Punane salat 

4 keedetud kartulit,
4 keedetud porgandit,
4 keedetud peeti,
2 hapukurki,
4 külmsuitsu skumbria fileed,
200 g keeduvorsti,
soola,
pipart.
KASTE:
100 g hapukoort,
300 g majoneesi,
soola, pipart.
Koori juurviljad ja lõika kuubikuteks. Lõika ka kurk ning skumbria fileed ja keeduvorst tükkideks-kuubikuteks. Sega ained ning maitsesta soola ja pipraga. Sega kokku kastmeained. Vala segule ja sega kõik läbi. Kui soovid, võid kaunista kõvaks keedetud ja hakitud munaga. Enne serveerimist lase külmas seista. HÜVA NÕU: skumbria asemel võid kasutada ka mõnda muud rasvast külmsuitsu kala.

Peedi-porgandi mahl ingveriga

1 suur värske peet
4 porgandit
2 õuna
2 sellerivart
väike jupp värsket ingverit

Puhasta kõik köögiviljad ning lase läbi mahlapressi. Soovitan kasutada aeglast mahlapressi, mis aitab säilitada mahla kõik toitained ning pressib viljast maksimaalselt mahla välja, jättes ülejäägi täiesti kuivaks.

Allikas: Terviseleht