RAADIO ELMAR I Priit Kõrve annab nõu, kuidas saada tervisesõbralik õppe- ja töökeskkond
Suvepuhkus on peagi läbi saamas, mis tähendab seda, et lapsed lähevad tagasi kooli ja ise naased tagasi tööle. Kuidas valmistada aga kehatervise seisukohalt kodus ette tervisesõbralik õppe- ja töökeskkond? Sõna saab kiropraktik/manuaalterapeut Priit Kõrve.
Kõrve sõnab, et kui lapsel pole esimene õppeaasta, vaid juba järgnev, siis tasuks üle vaadata, kas laud ja tool on veel sobilikud või ehk on laps suvega neist välja kasvanud. Ideaalis võiks tänapäeval olla ka lastel tõstetava kõrgusega laud, mida saab panna nii istumis- kui ka seisuasendisse. Tähelepanu tasuks pöörata ka sellele, et laud oleks ergonoomiline. Ka tool mängib olulist rolli ja peaks olemine selline, mida saaks reguleerida ja mis toetaks keha. „Väga halb asend, mida kiputakse kasutama on see, et ollakse arvutilaua taga ekraani poole kummargil ja selg ei ole toetatud. Sealt tekivad nii mõnedki rühivead ja viltu istumised,“ lausub Kõrve.
Väga halb asend, mida kiputakse kasutama on see, et ollakse arvutilaua taga ekraani poole kummargil ja selg ei ole toetatud. Sealt tekivad nii mõnedki rühivead ja viltu istumised.
Sülearvuti puhul soovitab ta juurde hankida suure ekraani, lisaklaviatuuri ning ergonoomilise hiire – selliselt muutub töökeskkond juba natukene paremaks. „Ekraani kõrgus peaks olema otsevaates, 15-15° võib ka natuke allapoole olla, aga kui see on täitsa all, siis pea on allapoole kaldu, kael välja venitatud, hingamisteed on kokku surutud ja siis on meil häiritud juba hapniku ligipääs ja verevarustus. Dokumendihoidja oleks samuti hea, kus siis raamatuid või õppematerjale hoida. Ka köögilaua peale on võimalik hankida lisalauad, mis on kokkupandavad. Tänapäeval on väga häid mooduseid,“ lisab Kõrve.
Kuidas motiveerida last laua taga sirgelt istuma?
Kõrve räägib, et kui lapsel endal on kehas juba mingi valulikkus tekkinud, siis juba see võib olla motivatsioon. Lapsele võiks näidata ja lahti seletada, mis juhtub siis, kui pidevalt viltu istuda. Eriti ohtlikud on lastel just kasvuspurdi momendid kui ühe suvega tuleb 5-10 cm juurde. „Luustik on veel osaliselt kõhreline ja seal igasugused viltused ja kõverad asendid tekitavad kümnekordset kahju. Kui luud kasvavad kiiresti, siis lihased ei jõua järgi. Ka sportliku koormuse kohapealt tuleks kaheks kuni kolmeks kuuks koormus maha võtta ja keskenduda üldisele lihaskonna tugevdamisele, mis suudaks pikemaks kasvanud keha normaalselt toestada. Kui toolil või diivanil istuda, siis alaselg võiks olla toestatud,“ sõnab Kõrve.
Kiropraktik lisab, et ühte head hommikuvõimlemist ei asenda miski ning tegelikult võiksime kõik ennast hommikuti natukene liigutada. „Oluline oleks võtta süstemaatiliselt kõik põhiliigesed natukene läbi – õlaringid, puusaringid, kael lahti võimelda, selgroog. Ehk paned kogu keha liikuma. Tähtis on verevarustus paremini käima saada,“ räägib ta ja lisab, et kui juba tund aega on järjest tööd tehtud, oleks mõistlik teha väikene paus, kus ennast natukene liigutad. „Ei tohiks unustada iga 1-1,5 tunni tagant teha 10-15 minutilisi pause ning kasvõi natukene sellest ajast teha võimlemisharjutusi – see maandab pingeid ja meie töövõime püsib märgatavalt suurem.“
Kõrve räägib, et kehalise tervise seisukohast julgeb ta oma patsientide kohapealt öelda, et enamjaolt on vanemad põlvkonnad paremas seisus kui nooremad. „Vanasti oli see, et kool sai läbi ja siis läksid õue ning jooksid seal ringi. Tänapäeval kiputakse kohe mingisuguse ekraani taha ja väga suurt liikumist ei toimu. Aga kasvav organism vajab väga palju liikumist, et kujuneks välja normaalne lihaskond ja skelett ning et hiljem tervis hea oleks,“ lausub ta.
Kasvav organism vajab väga palju liikumist, et kujuneks välja normaalne lihaskond ja skelett ning et hiljem tervis hea oleks.
