Ravimiametil valmis uus arengustrateegia
Ravimiamet kiitis tänavu jaanuaris heaks uue arengustrateegia aastateks 2015–2018, kokku on arengustrateegias kirjas enam kui 60 tegevust, mis peavad tagama arengu kokkulepitud suunas.
Ravimiameti arengustrateegias on määratletud eesmärgid, mille poole hakkab ravimiamet järgnevate aastate jooksul pürgima, teatas ravimiamet. „Meie põhiülesanded on seaduste ja määrustega küll juba paika pandud, kuid ladusaks edasiminekuks ja pakutavate teenuste edendamiseks vajame siiski asutusesiseselt ja huvigruppidega arutatud strateegiat, et tegeleda enam teemadega, mis on tõeliselt olulised nii Eestis kui ka Euroopa Liidus,“ selgitas ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp.
Eesti jaoks on esmatähtis, et efektiivsed, ohutud ja kvaliteetsed ravimid oleksid elanikele kättesaadavad. Kuigi ravimiametil ei ole võimalust mõjutada ravimite hinda või panustada ravimite ostuks raha leidmisel, on üheks eesmärgiks seatud müügiloaga ravimite arvu kasv Eesti ravimiturul. Selle nimel tehakse koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.
Ravimiamet on järelevalveasutus, mille kontrolli all on eelkõige apteegid, ravimite tootjad ja hulgimüüjad, aga ka rakkude, kudede ja elundite ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja narkootiliste lähteainete käitlejad. Järgnevate aastate jooksul on kavas järjest enam teha riskipõhist järelevalvet, st otsida rikkumisi sealt, kus neid kõige tõenäolisemalt leida võib, ning senisest enam antakse karistamise asemel ennetavat nõu ja koostatakse turuosalistele juhendeid.
Ravimiamet pöörab järgmise nelja aasta jooksul ka enam tähelepanu teabe levitamise kanalitele ja info kvaliteedile. Teabe ajakohasus ja kättesaadavus nii kodanikule, huvipooltele kui ka kolleegidele on väga tähtis. Ravimiametis töötab enam kui 80 inimest, asutuse töökultuur, väärtused ja töötajate pädevus on olnud ja jäävad ka edaspidi valdkondadeks, kuhu järjekindlalt arendustegevusi planeeritakse. Ravimimaailm on kiiresti arenev, see eeldab järelevalvet tegevate ametnike pidevat koolitust ning tihedat koostööd teiste asutustega nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Arengustrateegias on välja toodud teemad, kus on vajadus uute või olemasolevate spetsialistide koolitamiseks või mõne uue pädevuse loomiseks ravimiametisse, näiteks raku- ja geeniteraapia ravimite tootmise järelevalve.
Ravimiamet osaleb aktiivselt ka rahvusvahelise koostöös. Järgneva nelja aasta jooksul tähtsustatakse koostööd nii Eesti siseselt kui ka Euroopa Liidus ja maailmas. Ravimiamet soovib olla hinnatud partner koostööprojektides, õigusloomes ja rahvusvaheliselt ühise tööjaotusega protseduurides.
Kokku on arengustrateegias kirjas enam kui 60 tegevust, mis peavad tagama arengu kokkulepitud suunas. Ravimiamet hindab arengustrateegia elluviimise edukust näidikute abil ning annab kord aastas hinnangu oma tegevusele iga-aastase tööplaanide läbivaatuse käigus.
