Avaleht Tervis Soolestiku- ja maksapuhastus: kas, kellele ja millal? Hiina meditsiini arst Rene Bürkland selgitab!
Soolestiku- ja maksapuhastus: kas, kellele ja millal? Hiina meditsiini arst Rene Bürkland selgitab!

Soolestiku- ja maksapuhastus: kas, kellele ja millal? Hiina meditsiini arst Rene Bürkland selgitab!

Selleks et inimene oleks terve ja paraneks haigustest, peab organism puhastuma ning seda suudab iga terve ja elujõuline organism ilma välise sekkumiseta. Meie organism saab jagu praktiliselt kõikidest haigustest, kui tervenemiseks on soodsad tingimused. Üks sellistest baastingimustest on igapäevane puhastumine seedesüsteemi, hingamise, naha, neerude ja lümfi süsteemi kaudu. Kuigi kõik neist on tähtsad, siis soolestik on üks tähtsamaid puhastumisega seotud organeid, millest terviseprobleemid väga sageli alguse saavad. Soolestik peab toimima ja töötama ning iga päev kehast mittevajalikku välja viima.

Kui keha jääb nõrgaks, siis tekivad haigused

„Probleemid ilmnevad siis, kui organismil pole enam ressursse end ise puhastada ja tervena hoida. Meie eluviis, toitumine ja emotsioonid on sageli organismile sedavõrd ebasoodsad, et ühel hetkel jääb keha nõrgaks, tekivad kroonilised hädad või löövad välja pärilikud haigused,“ selgitab dr Rene Bürkland. Nii juhtubki, et ühel hetkel keha ei jõua enam iga päev kudede, rakkude, kromosoomide ja DNA tasandil tekkinud probleeme ja vigasid parandada.

Erinevate toksiinide kogunemise protsess mõjutab tugevasti keha jõudlust ja ressurssi. Toksiinid satuvad meie kehasse iga päev hingamise, toidu ja ravimite kaudu, lisaks määrime neid endale peale (värvime juukseid ja lakime küüsi, kreemitame keha jne). Toksiinid talletuvad kehasse ja ühel hetkel on neid seal liiga palju. „Kui kehal on ressurssi, siis tuleb ta toksiinide väljutamisega ise toime. Seetõttu ongi ülitähtis, et soolestik käiks iga päev läbi ning maks töötaks kenasti. Just maks on see, kes ühena esimestest kehas toksiinidega tegeleb,“ rõhutab Bürkland.

Erinevad viisid keha toetamiseks

Kui kehal pole energiat toksiine väljutada, aitavad erinevad looduslikud võimalused. Kõige võimsamalt saab keha iga päev toetada toitumisega. Dr Bürkland ütleb, et tänapäeva lääne ühiskonna toitumisharjumused pole väga soolesõbralikud – süüakse vähe kiudaineid ja liiga palju loomset toitu, keskmine Eesti inimene tarbib ka liiga palju jahu- ja piimatooteid ning valget suhkrut.

„Liiga palju on muidugi vaieldav ja subjektiivne kogus, mistõttu on inimesel oluline enda keha ise jälgida. Kui organism hakkab teatud sümptomitega märku andma, siis tuleks neid toiduaineid vähendada,“ ütleb hiina meditsiini arst. Selliste sümptomitena toob ta välja liigse lima kehas (krooniline nohu, pidev rögaeritus, naistel valgevoolus, lastel adenoidid), pidevad külmetushaigused, soolestikuprobleemid ja ainevahetuse muutused, kõrge vererõhu ja insuliini liiga suure üles-alla kõikumise.

Samas rõhutab ta, et ükski toiduaine pole halb, vaid neid tuleb tarbida õiges koguses, et keha mitte liigselt koormata. „Lisaks eespool mainitule sööme praegu ka liiga palju praetud toite. Nii võivad tekkida kõhukinnisuse probleemid. Hiinlastel on hea ütlus: „Kui seedimine on korras, siis saab organism jagu kõikidest haigustest!“ Seedekulgla peab väga hästi töötama, et organism suudaks tervena püsida.

Peale toidu on olulised ka emotsioonid

Toit üksinda ei ole piisav võlunipp, et soolestikku töös hoida ja seedimist toetada. Teine sage põhjus, miks inimestel soolestikuga probleemid tekivad, on püsivalt liiga kõrge stressitase ja liigsed emotsioonid. „Hiina meditsiinis on teooria, et magu seedib peale toidu ka informatsiooni. Ehk kui saame süües liiga palju infot, siis häirime sellega seedekulgla tööd,“ ütleb arst. Selle näiteks toob ta pingelised ärilõunad ning söömise kiirustades, uudiseid vaadates, nutiseadmeid näppides või kellegagi vaieldes.

Kiirustades kugistame toidu ruttu suust alla. Nii jätame tähelepanuta, et seedimine algab suus. Nimelt
aitab seedeensüüm amülaas toidul juba mäludes seeduma hakata. Kui neelata söök liiga kiiresti alla,
mõjutame kogu ülejäänud seedekulgu negatiivselt ja raskendavalt.

Stressirohkes olukorras on keha sümpaatiline närvisüsteem aktiivne, mis teisisõnu tähendab, et keha tegeleb ellujäämisega, mitte enda tervendamisega. Ressursid võetakse seedekulglast ära, et võtta vastu potentsiaalne rünnak või põgeneda. „Need on keha automaatsed reaktsioonid ärevusele, aga kui inimene viibib pikka aega kõrges stressiseisundis, siis pole maol, peensoolel, kõhunäärmel jne piisavalt energiat ning alguse võivad saada erinevad seedekulgla haigused ja probleemid,” räägib dr Bürkland.

End pidevalt tasakaalus hoida on raske 

„Kui inimesed toituvad oma kehale sobivalt, hoiavad toidu koguseid ja -valikut, aga ka töö- ja elustiili kooskõlas aastaaja ja vanusega, söövad rahulikult, ei koge püsivalt kõrget stressi ning puhkavad piisavalt, siis võin julgelt öelda, et ei peaks tegema eraldi soole- ega maksapuhastusi, sest organismil on jõud end ise puhastada,“ ütleb dr Bürkland.

Paraku on reaalsus teine. Mõeldes, kui palju teame selliseid inimesi, kes suudavad end niivõrd hästi
tasakaalus hoida, siis ega neid palju meenu. Kahjuks. Elutempo on kiire, aega enda jaoks üha vähem. Et
tasakaalu leida ja hoida, on aina enam vaja välist abi, spetsiaalselt võetud aega ja teadlikult juurutatud
harjumusi.

„Tervisenädalate ajal olen märganud, et kui alustada patsientide ravi ühepäevase soolepuhastusega, siis on kogu edasine ravi palju efektiivsem. Soolepuhastus loob kehale eelduse toidu ja ravimtaimede vastuvõtuks ning keha viib paremini mürke välja,“ kirjeldab arst ja rõhutab, et kui kõht regulaarselt läbi ei käi, siis pole ka teraapiad nii tõhusad.

Ensüümid on olulisemad, kui arvame

Oluline on tähelepanu pöörata ka ensüümidele. „Kui meie kehas poleks ensüüme, siis me ei elaks!“ põrutab dr Bürkland ilustamata. „Piltlikult öeldes aitavad ensüümid meil kehas teatud keemilisi protsesse tuhandeid kordi kiiremini läbi viia,“ tutvustab ta. Kui kehal on piisavalt „ehitusmaterjali“ (aminohapped, lipiidid, süsivesikud jne), siis suudab ta omale vajalikud ensüümid ise toota. Kui imendumine on häiritud või kui toidust ei saa kõike vajalikku kätte, siis on vaja keha väljastpoolt toetada. „Pealegi jääb ka vananedes ensüüme kehas vähemaks,“ lisab ta.

Nii nn tavalisi kui ka seedeensüüme ei tohi kuritarvitada, sest kuigi ensüüme tarvitades näiteks laktoositalumatus leevendub, siis tegelikult annab keha ju märku, et mingil põhjusel ei peaks laktoosi sisaldavaid toite tarbima. Keha tuleb kuulata ja süüa nii, et toit kehale sobiks.

Ühepäevane puhastus ei kurna liigselt organismi

Dr Bürkland ütleb, et hiina meditsiini järgi võib pikaajaline paast olla kehale kurnav, sest kulutab liigselt pärilikku ehk sünnihetkel saadud eluenergiat. See on energia, mis asub neerudes ja mida hiina meditsiini teooriate järgi on kindel hulk. Kui see otsa saab, siis lõpeb ka elu. Teine energia liik on igapäevane energia, mida saame toidu, vee, õhu ja puhkusega. See toetab pärilikku energiat. Kui me väga pikalt igapäevast energiat ei saa (nälgimine või pikk paast), siis kulub pärilikku energiat rohkem.

„Mulle meeldivadki ZenCleanzi soolepuhastus ja maksapuhastus seetõttu, et need on ühepäevased ega kuluta liigselt pärilikku energiat,“ toonitab Bürkland. „Lisaks põhinevad need taimsetel fermenteeritud ensüümidel, mida tarbitakse kas pulbrite või jookide kujul. Nii saab keha ka puhastuse ajal energiat ning tühja kõhu tunnet väga ei tekigi.“

Mida peab teadma enne maksapuhastust?

Maksapuhastuse eelduseks on see, et läbitud on ZenCleanzi soolepuhastus. Põhjus on lihtne – et maksa puhastumisel saaks mittevajalik väljuda, peab sool olema puhas ja töötama efektiivselt. Hiina meditsiinis on iga organ seotud kindla emotsiooniga. Maksa „emotsioonid“ on ärritumine, vihastumine, frustratsioon ja stress. Võttes arvesse tänapäeva lääne inimese elu, siis kogetakse just neid emotsioone kahetsusväärselt palju. Kui aga maksa funktsioon mingil moel häirub ja energia pikaks ajaks seiskub, siis hakkab see mõjutama organismi füsioloogiat. Oluline on ka aru saada, et vereproovis või lääne meditsiini sümptomites ei pruugi maksa energia häirumist näha olla.

„Maksaprobleemide teine põhjus on seotud toitumise ja alkoholiga. Rasvased, praetud ja õlised toidud on maksale liigne koormus, samuti alkohol,“ ütleb dr Bürkland. Alkoholi puhul pole vahet, kas tarbitakse ühe korra liiga palju või iga päev natukene, sest pikas perspektiivis on mõlemad variandid maksale väga kahjulikud. Lisaks võivad iga päev võetavad krooniliste haiguste ravimid mõjuda maksale raskelt ja selle jõudlust oluliselt nõrgestada.

Kui maks ei tööta korralikult, siis on häiritud ka sapipõie funktsioon ja see omakorda võib viia sapikivide tekkeni. „Minu kogemus maksapuhastusega näitab, et see aitab maksast välja tuua rohekaid sapphapetest tekkinud moodustisi, millest ühel hetkel võivad edasi areneda sapikivid,“ ütleb dr Bürkland.

Maksapuhastus aitab parandada maksa ainevahetust ja seda puhastada. Nii maksa- kui ka soolepuhastus parandavad kehatunnetust ja võimet saada täpsemini aru, milliseid toitaineid ning kui palju toitu keha vajab, et normaalseks funktsioneerida.

Kui tihti võiks ZenCleanzi soole- ja maksapuhastust teha?

„Ideaalis võiks organismipuhastust teha ühe korra ja edaspidi elada selliselt, et rohkem poleks vaja. Siiski sõltub kõik inimese elustiilist. Paljudele piisab ühest-kahest korrast aastas, aga võib-olla on mõnel vaja teha korra kuus,“ ütleb dr Bürkland. Samas rõhutab ta, et sellest ei tohiks saada pidev abivahend ning mittetasakaalus elu vabandus.

Alustada võiks soolepuhastusega ja vaadata, kuidas organism seda talub. Seejärel võiks hoida paar päeva vahet ja siis võib teha juba maksapuhastuse. „See, kui tihti maksapuhastust teha, sõltub inimesest, tööst, toidust ja toksiinidega kokkupuute rohkusest, kuid üldiselt vajab maks harvem puhastust kui sool,“ ütleb dr Bürkland.

Kes ei tohiks teha soole- ja/või maksapuhastust?

Kui inimesel on kroonilised põletikulised soolehaigused või veritsus soolestikust, siis tuleb sellist soolepuhastust pigem vältida. Diabeetikutel oleks soovitatav puhastuskuuri ajal sagedamini veresuhkrut jälgida. Raskema meditsiinilise või kliinilise diagnoosiga inimesed peaksid enne puhastust nõu pidama arstiga. Raseduse ajal puhastusi pigem ei soovitata teha. Imetamisel otsest vastunäidustust või välistust pole, kuid pigem soovitatakse lükata puhastus edasi ajale, mil imetamine on lõppenud.