Südamekuu kutsub noori enda terviseseisundit tõsisemalt hindama
Tervislik süda teeb ööpäevas umbes 100 000 lööki – seda kõike meile märkamatult. Just seetõttu võib öelda, et süda on inimese keha mootor või pump, mille eest tuleb õigesti hoolt kanda. Aprill on südamekuu, mistõttu on inimese üks kõige tähtsamaid organeid ja selle tervis õigustatult veel suurema tähelepanu all. Farmatseut annab nõu, kuidas kanda südame eest hoolt nõnda, et igaüht ootaks ees võimalikult pikk iga.
“Süda töötab nagu pump, mida juhib elektrisüsteem. Kui selles elektrilises juhtimises tekib viga, võib süda hakata lööma liiga kiiresti, liiga aeglaselt või ebaregulaarselt,” räägib Saku Tervisekeskuse Benu apteegi farmatseut Anton Ojamaa. “Sellistel juhtudel on süda oma loomulikust rütmist väljas ja pumpab verd ebakorrapäraselt. Löögid südames võivad vahele jääda, kuid võib esineda ka lisalööke, mistõttu tekib kaootiline pumpamine,” lisab ta.
Üks levinumaid termineid, mida kasutatakse erinevatel pinge- või ärevushetkedel südame ebatavalise löömise kohta, on puperdamine. Mida see laialdaselt kasutatud termin aga tähendab? “Südame puperdamist võib esineda, kui inimene kannatab stressi all või tunneb teatud emotsioone: hirmu, elevust jms või tegeleb füüsilise aktiivsusega – see kõik on loomulik,” sõnab Ojamaa. “Südamelöögid on normaalne nähtus, kuid tavaliselt inimene neid endale ei teadvusta – ja nii peabki olema. Kui aga süda lööb rinnus ebaühtlaselt – eriti rahulikus olekus – on vaja sellesse olukorda suhtuda tõsisemalt,” jätkab ta.
Kui aga süda lööb rinnus ebaühtlaselt – eriti rahulikus olekus – on vaja sellesse olukorda suhtuda tõsisemalt.
“Harvaesineva puperdamise puhul on tähtsaim keskenduda hingamisele – see aitab rahustada nii vaimu kui südant. Kui puperdamist esineb sageli, rindkere teeb valu või on tunda peapööritust, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole,” selgitab Ojamaa.
Tervislik eluviis võib vähendada vajadust retseptiravimite järele
Kui peamiselt seostuvad südameprobleemidega retseptiravimid, siis õige elustiili ja kiire reageerimise abil on võimalik seda etappi ka vältida. “Arütmiaga kaasnevad tõsisemad ravimid on väljastatavad retsepti alusel, kuid esialgu võib proovida ka käsimüügitooteid, et antud tervisemuret leevendada,” räägib Ojamaa. “Kui inimesel kaasuvaid haigusi ei ole, siis südame puperdamise puhul võiks esimese asjana võtta magneesiumi- ja kaaliumimineraalide toidulisandeid. Need aitavad kaasa südame „elektrisüsteemi” korrapärasele töötamisele.
Kui süda lööb pigem kiiresti või ebakorrapäraselt, aga mitte aeglaselt, siis tasub proovida rahustava toimega raviteesid, tablette või tinktuure, mis sisaldavad palderjani, veiste-südamerohtu, viirpuud, kummelit või piparmünti. Südame-veresoonkonna haiguste riski vähendavad oomega-3 rasvhapped, mida leidub kalas ja erinevates õlides, nagu linaseemneõli või oliiviõli,” nimetab farmatseut erinevaid võimalikke lahendusi.
Viimastel aastatel on hakatud pöörama tõsisemat tähelepanu unele ja selle olulisusele inimese tervise juures – une tähtsust ei saa jätta märkimata ka südamekuul. “Uni on äärmiselt oluline ka südamele, sest öösel tavaliselt löögisagedus ja vererõhk langevad ning süda saab puhata päeva rutiinist ja stressist. Samuti tasakaalustub hea une korral ka hormonaalne ainevahetus,” rõhutab Ojamaa une vajalikkust südamele ja üldisele tervisele.
Uni on äärmiselt oluline ka südamele, sest öösel tavaliselt löögisagedus ja vererõhk langevad ning süda saab puhata päeva rutiinist ja stressist.
Südametervise olulisust on tähtis mõista juba noores eas
Paljud noored tihtipeale ülehindavad oma tervist, mistõttu võivad paljud tervisehädad kasvada üle pea. “Noored inimesed tunnevad end tihtilugu haiguste vastu “immuunsetena”, kuigi mõningad ravimid ja harjumused võivad südametööd juba nooremas eas varjatult mõjutada,” hoiatab Ojamaa. “Kahjuks tarbivad noored ülemäära energiajooke, mõned on sunnitud võtma teatud ravimeid, mis mõjutavad südametööd, ignoreeritakse stressi ega liiguta piisavalt,” loetleb farmatseut noorte tervist halvendavaid harjumusi, mis on kõigest jäämäe tipp.
Lisaks eelmainitud pahedele teeb karuteene tervisele ka loomulikult alkoholi, nikotiini ja liigne kofeiini tarbimine. “Alkohol, nikotiin, veip ja liigne kofeiin on kahjulikud kõigile ja vastunäidustatud neile, kel on täheldatud südame arütmiat,” sedastab farmatseut. “Erinevad uuringud on küll näidanud, et maksimaalselt kaks tassi kohvi päevas võib inimesele isegi kasulik olla. See kogus võib toetada kognitiivset funktsiooni ja tõsta tuju, samas ergutades närvisüsteemi, mistõttu võib see tõsta südame löögisagedust, raskendades uinumist. Kui esineb ärevust, unetust, kõrget vererõhku või südamekloppimist, tasub kofeiini tarbimist vähendada. Alkohol võib küll uinutada, kuid häirib sügavat ja kvaliteetset und ning suurendab öist ärkamist. Nikotiin tõstab vererõhku ja pulssi, ahendab veresooni, suurendab trombiohtu ja tõstab infarktiriski,” loetleb Ojamaa erinevaid terviseriske.
Ka pealtnäha terve inimene peab hoidma oma tervisel näppu pulsil ja laskma professionaalil hinnata südame-veresoonkonna probleemidest tingitud riske. “Kõrge kolesteroolitase ja vererõhk võivad esineda sümptomiteta. Need haigused on tõsised ja kujunevad vaikselt, kuid visalt,” tõdeb Ojamaa. “Enda tervise eest tuleb hoolt kanda, mistõttu tuleb käia regulaarsel ülevaatusel perearsti juures või külastada apteeki, kus saab teha erinevaid terviseteste,” võtab apteeker Ojamaa jutu kokku.
