Avaleht Koos koroonast üle Sünnitajate turvatunne tuleb tagada ka koroona tingimustes
Sünnitajate turvatunne tuleb tagada ka koroona tingimustes

Sünnitajate turvatunne tuleb tagada ka koroona tingimustes

Eile kohtus rahvastikuminister Riina Solman Eesti Sünnitoetajate Ühenduse esindajatega, et arutada sünnitajate turvatunde tagamise võimalusi koroonaviiruse teise laine olukorras. Kõne all olid haiglate poolt sünnitajate tugiisikutele taas kehtestatud piirangud ja nendega kaasnevad probleemid. Sünnitoetajad avaldasid kohtumisel valmisolekut igakülgseks koostööks haiglatega, et vähendada riske ja leevendada piirangute vajadust. Järgmisel nädalal leiab aset kohtumine ka sotsiaalminister Tanel Kiige ning erialaseltside esindajatega.

Sünnitoetajad pöördusid 28. septembril rahvastikuministri ning sotsiaalministri poole murega, kuna taas on kehtestatud piirangud, mille kohaselt sünnitoetajaid ehk doulasid ei lubata haiglasse sünnitava naise juurde. Sünnitoetajate esindajad juhtisid tähelepanu, et kui kevadise eriolukorra ajal ei olnud sünnitaja juurde lubatud ühtegi tugiisikut, kujunes see paljude naiste jaoks hirmutavaks katsumuseks. Suvel piirangud kaotati, kuid seoses koroonaviiruse teise lainega on haiglad hakanud taas tugiisikutele piiranguid kehtestama. Alates 20. septembrist on sünnitajal lubatud kaasa võtta üks tugiisik, kes peab olema pereliige. Professionaalseid sünnitoetajaid ehk doulasid, kelle rolliks on pakkuda naisele tuge nii raseduse ajal kui ka sünnitusjärgselt, praegu sünnitaja juurde ei lubata. Sünnitoetajate sõnul on seetõttu eriti raskes olukorras naised, kelle lapse isa ei saa kohal olla või kui sobiv tugiisik pereringis üldse puudub.

Rahvastikuminister Riina Solman ütles kohtumisel, et igale naisele on väga tähtis, et ta oleks sünnitusel abistatud ja toetatud. „Kui naine on raseduse ajal valmistunud sünnitama koos sünnitoetajaga või tal ei olegi kedagi teist peale sünnitoetaja sünnitusele kaasa võtta, peaks meie meditsiinisüsteem sünnitoetaja juuresolekut võimaldama. Sünnitoetaja ei ole sel juhul külastaja rollis vaid just see võtmeisik, kes tagab sünnitaja turvatunde. Naise vaimne heaolu on sünnitusel sama oluline kui meditsiiniline abi,“ lausus Solman.

Kohtumisel osalesid Sünnitoetajate Ühingu poolt juhatuse liige Karita Mikko ning sünnitoetaja Ann Vool. Sünnitoetajate esindajad tõdesid, et kehtestatud piirangud on muutnud naiste käitumist ning see võib suurendada terviseriske. Mikko sõnul kujuneb rasedusaegsete kontaktide käigus sünnitoetaja ning naise vahel usalduslik suhe ning kui sünnitoetaja ei saa sünnituse juures olla, on naise turvatunne tugevalt häiritud.

„Piirangute tõttu tuleb ette, et naised soovivad haiglasse minekut edasi lükata ning võimalikult kaua peale sünnitustegevuse algust sünnitoetajaga kodus olla. Peame siis naistele selgitama, et liigne viivitamine võib olla ohtlik. On juhtunud isegi, et naine hakkab sünnituse edenedes soovima lõpuni koju jääda. Sünnitoetajad aga sünnitusi vastu ei võtta ei saa, seda tohivad teha vaid spetsiaalse väljaõppega ämmaemandad,“ rääkis Mikko. Ta lisas, et sünnitustähtaja lähenedes on algselt koos sünnitoetajaga haiglasse sünnitama minema valmistunud naised vahel otsustanudki teadlikult kodusünnituse kasuks. Mikko sõnul on tema poole pöördunud juba 5 naist, kes soovivad detsembris kodus sünnitada ja otsivad selleks ämmaemandat. Praegu on kodusünnitusele spetsialiseerunud ämmaemandaid Eestis vaid kuus.

Ka kevadise koroonakriisi ajal, 24. märtsil, keelasid Eesti tervishoiuasutused nii pereliikmete kui sünnitoetaja viibimise haiglas sünnitaja juures. Tolgi korral pöördusid sünnitoetajate esindajad olukorra lahendamiseks mitmete ametiasutuste, sh õiguskantsler Ülle Madise poole. Madise leidis vastuskirjas, et piirangud nakatumise vältimiseks haiglates on vajalikud ja mõistetavad, ent need ei tohi olla tegelikku olukorda arvestades ülemäära ranged. Samuti juhtis õiguskantsler tähelepanu, et WHO on korduvalt analüüsinud teadusuuringute tulemusi ning rõhutanud sünnitoetaja olulisust sünnitusabis.

24. augustil ehk ligi kuu aega enne rahvastikuministri ja sotsiaalministri poole pöördumist saatis Sünnitoetajate Ühing pöördumise ka sünnitusabi pakkuvate Eesti haiglate juhtkondadele, millele oli lisatud 238 naise toetusallkirjad. Ühingu esindajate sõnul saadeti kirjad eesmärgiga leida võimalused, et sünnitama minevatel naistel oleks lubatud sünnitoetaja kaasa võtta.

Eestis sünnitas 2019. a loomulikul teel 10 441 naist. Vaakum- ja tangsünnitusi oli 709 (5% sündidest) ning keisrilõikeid tehti 2581 (18,5%) sünnitajale. Surnult sündis 28 last, mis moodustas 0,2% kõikidest sündidest. Võrreldes 2018. aastaga oli surnult sündinud lapsi 18 võrra vähem.

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga