Avaleht Tervis Suvest saavad õed abivahenditõendi väljastamisel abiks olla
Suvest saavad õed abivahenditõendi väljastamisel abiks olla

Suvest saavad õed abivahenditõendi väljastamisel abiks olla

Ootamatu trauma või aastate lisandumisega nõrgenenud tervis paneb paljud silmitsi uue küsimusega – kuidas leida sobilikke abivahendeid? Kui seni said abivahendi määramisel olla abiks vaid pere- ja eriarstid, siis alates käesoleva aasta juulist saavad ka õed patsiente nendes küsimustes aidata.

Hooldus-põetus ja liikumisabivahenditele spetsialiseerunud abivahendikeskuse Invaru klienditeeninduse valdkonna juhi Kadri Tiido sõnul külastab abivahendikeskusi igal kuul rohkem kui 10 000 inimest, kes endale sobivaid lahendusi otsivad. Kui seni said abivajajatele vajaliku vahendi jaoks tõendi kirjutada vaid perearstid või eriarstid, siis alates juulist laieneb see võimalus ka õdedele.

“Suvine uuendus aitab kindlasti abivajajatel oma muresid edaspidi kiiremini lahendada, sest paljude abivahendite soetamiseks vajaliku riikliku soodustuse jaoks pole enam tarvis pere- või eriarsti poole pöörduda ning neis küsimustes saab ka õde abiks olla,” selgitas Tiido. Kuigi õdede õigused ei rakendu kõigile abivahenditele, saavad õed edaspidi olla abiks näiteks käimisabivahendite, mähkmete, tualetitoolide, ratastoolide istmepatjade ja muude lamatiste vältimieks mõeldud abivahendite määramisel.

Abivahendite jaoks vajaliku tõendi, mille alusel saab abivahendeid soodushinnaga, saavad alates 1. juulist väljastada kõik õed, kes on läbinud Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Õdede Liidu abivahendialase täiendkoolituse. Saadud tõendiga saab patsient või tema lähedane pöörduda abivahendite pakkuja poole.

“Selleks, et sobiva abivahendi määramise protsessis nii arsti, õe kui ka patsiendi aega kokku hoida ja vältida patsiendi mitmekordseid asjatuid visiite, oleks kindlasti mõistlik koos patsiendiga kohe välja selgitada, kas vaja läheb ühte või mitut abivahendit, ning sõnastada need tõendlile võimalikult täpselt ehk märkida ära vajaliku abivahendi nimetus, kirjeldus või ISO kood,” soovitab Tiido. Paraku puutub abivahendikeskus tema sõnul tihti kokku olukorraga, kus patsiendil tuleb täiendava vahendi hankimiseks uuesti arsti poole pöörduda või kus tõendil kirjas olev abivahend pole see, mida tegelikult vajatakse.

“Julgustan ka pereliikmeid oma lähedastele abiks olema ja neid toetama, olgu tegu arstivisiidi või külastusega abivahendikeskuses,” rääkis Tiido ja lisas, et aja kokkuhoiuks ja asjatute sõitude vältimiseks oleks hea koos läbi arutada ka see, millistes keskkondades abivahendit kasutatakse või kas oleks vaja arvestada sellega, et patsiendi tervislik seisund on muutlik. “Näiteks poes käimiseks võib vaja minna rulaatorit, samas kui toas on parem liikuda hoopis harkkepiga,” tõi ta näite.

Kuigi õe või arsti poolt väljastatud täpne tõend vajalike abivahendite kohta aitab patsiendil kasutada riiklikku soodustust, ei tohiks unustada ka teisi vajalikke dokumente, mida on tarvis abivahendi soetamiseks soodustingimustel. Seega tuleks meeles pidada, et abivahendikeskusesse pöördudes on abivajajal vaja võtta kaasa lisaks talle väljastatud tõendile või rehabilitatsiooni plaanile ka oma isikut tõendav dokument, isikliku abivahendi kaart, puuet või töövõime kaotust tõendav dokument (nt otsus, puudekaart, töövõimekaart vm) selle olemasolul ning 18-26-aastase õppiva noore puhul ka tema koolitõend.