Avaleht Tervis Tahaks kevadet nautida, kuid allergia kimbutab! Mida teha?
Tahaks kevadet nautida, kuid allergia kimbutab! Mida teha?

Tahaks kevadet nautida, kuid allergia kimbutab! Mida teha?

Kaunis kevadine aeg rõõmustab meid päikesekiirte ja tärkava loodusega. Umbes 150 000 eestimaalasele on see aga keeruline aeg, kuna õitsevad taimed põhjustvad allergiat ja terviseprobleeme. Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili selgitab, miks allergiad tekivad ning kuidas nendega toime tulla.

Allergia on organismi ülitundlikkus, ebatavaline kaitsereaktsioon välisele ärritusele. Allergiline reaktsioon tekib siis, kui organism reageerib tavatult tugevalt mõnele tegurile nagu tolmule, toidule, putukahammustusele või haigustekitajale. Allergia on üks levinuimaid kroonilisi haigusi üle maailma.

Allergia avaldumine võib olla väga erinev – alates kergest ninasügelusest ja lõpetades eluohtliku anafülaksiaga. Allergiale iseloomulikke sümptomeid võivad lisaks taimede õietolmule põhjustada ka tubakasuits, erinevad toiduained, tolmulestad, hallitusseened, koduloomad, putukate mürgid, ravimid ja muud ained ümbritsevast keskkonnast.

Mariana Džaniašvili. Foto: Südameapteek

Õietolmu allergia võib tekkida juba veebruaris

Puude õitsemise aeg on märtsist maini. Peamised allergia põhjustajad on sarapuu-, lepa- ja kasetolm. Varase kevade korral võib sarapuu õitsema hakata juba veebruari lõpus. Kask õitseb mais, kuu lõpus lisanduvad veel tamme ja võilille õietolm. Eesti kliimavöötmes on sissehingatavatest allergeenidest enam levinud allergia kase ja sarapuu õietolmu suhtes.

Haigus kulgeb tavaliselt hooajaliselt ja raskus varieerub aastast aastasse, sõltudes õietolmu allergeensusest, kontsentratsioonist, meteoroloogilistest tingimustest ja inimese enda ülitundlikkuse lävest.

Põhilised hooajalise allergilise nohu sümptomid on pisaratevool, silmade sügelus ja punetus, rohke vesine ja läbipaistev eritis ninast, nina sügelemine ja -kinnisus, aevastamine, astmahood ja köha. Harvem esinevad lõhnatunde vähenemine, kurgu ja keele kuivus, kõrvade sügelus ja peavalu. Kui allergia avaldub nahal, siis tekib lööve, sügelus, ärritus, ketendus, punetus või kublad.

Allergia ravis on suur roll haigusnähtude ennetamisel

Allergiaga elamine ja selle kontrolli all hoidmine on täiesti võimalik. Kui allergiat ei ole diagnoositud, siis esimene samm on teha IgE testid, et olla kindel, milliste allergeenide vastu ravimeid tarvitada. Testida võiks võimalikult laia spektrit allergeene, et osata arvestada kõigi võimalike reaktsioonitekitajatega. Vahel tehakse allergeeni väljaselgitamiseks nahateste.

Allergiaid päris välja ravida pole võimalik, kuid sümptomeid saab edukalt ennetada ja leevendada. Allergia korral on kindlaim ravi allergiat põhjustava allergeeni vältimine.

Sümptomite vältimiseks võib teinekord piisata vaid mõnest lihtsast muutusest. Näiteks õues pesu kuivatamise asemel tuleks seda teha toas. Auto ja tubade aknad tuleks hoida suletuna. Tähelepanu tuleks pöörata tubade koristamisele märja lapiga. Peale mütsita õues käimist tuleks loputada pead, enne magamaminekut loputada nina. Igaks juhuks peaks alati kaasas olema allergiat leevendavad tabletid.

Foto: Unsplash

Allergiate ravimite valik on lai

Haigusnähte aitavad kontrolli all hoida ka mitmed suukaudsed ravimid ja paikselt kasutatavaid nina- või silmaravimid. Kasulik on ka mereveelahus, millega nina loputada – allergiahooajal võiks seda teha sagedasti, et allergeenide hulka vähendada. Meresoolalahus sobib kasutamiseks igapäevaselt, ka koos allergiaravimitega ning seda tuleks kasutada kaks-kolm korda päevas.

Ravimite valikul tuleb teada, millist vaevust sellega mõjutada püütakse. Allergiavastased ravimid leevendavad histamiini toimel vallandunud allergilisi sümptomeid. Eelistada võiks uusi teise põlvkonna antihistamiinikume, mis on tõhusad nii nohu- kui ka silmanähtude korral. Eriti efektiivsed on nad aevastamise, ninasügeluse ja vesise nohu korral. Toime saabub paari tunni jooksul ja kestab 24 tundi.

Allergiavastased ravimid on head aastaringse või heinapalavikust tingitud allergilise nohu sümptomaatiliseks raviks. Samuti allergiliste nahareaktsioonide vähendamiseks. Ravist saadav efekt on parem kui võtta antihistamiinikume regulaarselt iga päev, mitte vastavalt vajadusele.

Aselastiinvesinikkloriidi ning naatriumkromoglükaati sisldavad silmatilgad takistavad histamiini ja teiste organismis allergiliste reaktsioonide tulemusena tekkivate ainete toimeid. Allergiavastased silmatilgad aitavad kiiresti leevendada silmade allergianähte nagu punetus, kihelus või vesisus. Toime on lokaalne ning ravi tuleks jätkata kogu allergeeni avaldumise perioodil.

Abi võib leida ka ninasisestest kortikosteroididest. Need on efektiivsed allergilise riniidi ja ninakinnisuse korral. Paikseks raviks nahanähtude korral kasutatakse glükokortikoidhormoone sisaldavaid kreeme, mis vähendavad naha sügelust ja põletikku. Kreemi kantakse õhukese kihina kahjustatud piirkonnale üks-kaks korda ööpäevas. Kasutamise kestus ei tohi ületada seitset päeva.

  • Õigeaegne diagnostika ja ravi annavad allergikutele võimaluse olla kevadel ja suvel aktiivsed, töökad ning nautida ilusat ilma.