Tartu Ülikoolis avatakse täna siseterviserada
10. jaanuaril avatakse Tartu Ülikooli kahe instituudi kolmes teadus- ja õppehoones sisetingimustes kasutatav liikumisrada. Tegemist on esimese statsionaarse siseterviserajaga, mis on ülikooli hoonetes üles seatud.
Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi (TÜMRI) ja genoomika instituudi käsutuses on kolm omavahel ühendatud hoonet: ajalooline maja aadressil Riia 23, 1997. aastal avatud Citrina maja aadressil Riia 23b/1 ja ja uuem Omicumi maja aadressil Riia 23b/2. Vastne liikumisrada hakkab läbima kõiki kolme maja. Raja pikkus on 630 meetrit ning seda mööda liikudes on võimalik tõusta 199 trepiastet üles ja laskuda 220 trepiastet alla.
Rada koosneb kolmest osast, mida on võimalik läbida kas ükshaaval või neid omavahel kombineerides. Kõigil rajaosadel on ühine alguspunkt. Rada läbides saab käia mõlema instituudi ruumides ja vahetada näiteks paar sõna kolleegidega teadusgruppidest, mis asuvad hoonete teises otsas.
Kuidas sündis liikumisraja mõte?
Idee panustada senisest rohkem töötajate vaimsesse ja kehalisse tervisesse tekkis juba kolm-neli aastat tagasi. Vaimset tervist turgutavad Omicumi aatriumis aktiivselt korraldatavad kunstinäitused. Füüsilise tervise hoidmiseks tekkis instituutidel kõigepealt idee alustada sealsamas aatriumis rahulikke hommikutreeninguid, kuid asi jäi sobiva treeneri ja treeningustiili leidmise taha. Lisaks tuli arvestada, et treeningud ei tohi segada kõrvalasuvas auditooriumis toimuvat õppetööd.
Vahepeal sai kumbki instituut uue juhi ja kehalise tervise eest hoolitsemise ideed said hoogu juurde. Genoomika instituudi direktor Mait Metspalu käis esimesena välja mõtte panna püsti pikem siseterviserada, et oleks põhjust teha majas rohkem kui paarsada sammu päevas ja liikuda ka nendes koridorides, kuhu muidu ei satu. TÜMRI-s hakkas ideed aktiivselt tagant lükkama direktor Maia Kivisaar.
2021. aasta juunis pandi mõlema instituudi esindajatest kokku liikumisraja töörühm, misjärel hakkasid kiiresti valmima esimesed tööversioonid. „Esimese sammuna planeerisime raja trajektoori – selgitasime välja, kuhu see sobiks ja kus see hakkaks töö tegemist häirima,“ selgitas TÜMRI töökeskkonna volinik, liikumisraja töörühma liige Dmitri Lubenets.
DNA, RNA ja valgu rada
Suvel korraldati töötajate ja üliõpilaste seas konkurss, et leida terviseraja igale osale oma nimi. Konkursil pakuti välja isikunimesid, ladinakeelseid nimetusi, kohati ka keerukaid ja pikki variante. Töörühm leidis aga üksmeelselt, et rajaosade nimed peaksid olema lihtsad, arusaadavad ka võõrkeelsetele töötajatele ja seotud instituutide uurimistemaatikaga.
„Raja planeerimise etapis suhtlesime korduvalt Terviserajad.ee meeskonnaga, kes on siseterviseradade püstipanekul väga pädev. Meeskond ärgitas meid mõtlema lennukalt ja oma hoonete spetsiifikat arvestades. See oli silmiavav nõuanne – vaatasime töörühmas üksteisele otsa ja saime aru, et see ongi meie tee – püüame lähtuda oma tööst, oma uurimisobjektidest ja lõppude lõpuks isegi oma töötajatest,“ rääkis Teele Eensaar, TÜMRI projektijuht, töörühma liige.
Nii sündis idee nimetada rajaosad DNA, RNA ja valgu järgi. Selliselt peegeldab eri osadest koosnev liikumisrada päriselu, kus DNA, RNA ja valgud eksisteerivad küll omaette, kuid neid kõiki on vaja nii üksikrakkude kui ka terve organismi toimimiseks.
„Justkui kingitusena tõi 2021. aasta suvi meie majja kunstniku Ülle Ottokari, kes haakus liikumisraja teemaga kiiresti, joonistas algsed rajatähised koos nendel kujutatud elementidega ja kujutas meie töötajaid harjutusi tegemas. Viimastest taiestest said tõelised kunstiteosed, millest võiks teha lausa omaette näituse,“ sõnas TÜMRI vivaariumi juhataja, liikumisraja töörühma liige Sulev Kuuse.
Kui Terviserajad.ee meeskond pakkus välja, et metallustele võiks tulla magnetpusled, mille lahendamine paneks peale kehalise tegevuse ka vaimselt pingutama, oli töörühm sellega kahel käel nõus. Töörühm tuli mõttele, et pusledel võiks hakata kujutama instituutide teadustöö objekte. Nii ongi raja läbijatel vaja kokku panna näiteks äädikakärbse tiivalõige, veresooneseina epiteelkude, populatsiooni evolutsioonipuu ja palju muud.
Et liikumisraja jaoks eraldatud eelarve ei olnud suur, mõtles töörühm palju asju ise välja ja viis need ellu oma jõududega. Näiteks pildistati kolleegide silmi ja tehti neist omapärane kollaaž, mis pandi üles plakatina koos silmaharjutuste tegemise juhistega. Hulk töötajaid oli harjutuste tegemisel modelliks. Liikumisvahendid õnnestus hankida Eesti Maaülikooli fitnessklubilt, mis oli oma uksed sulgenud. Varbseina annetas raja jaoks töötaja Janika Vana. Vahendite kinnitamisel oli suureks abiks majade halduri meeskond.
Suured asjad ei sünni kunagi väheste jõududega
„Ühtegi suurt asja ei tehta kunagi üksinda. Hea meel on tõdeda, et selles projektis osales palju inimesi mõlemast instituudist. Ükskõik kelle juurde me rääkima ei läinud, ära ei ajanud meid keegi – pigem tunti ikka rõõmu ja mõeldi entusiastlikult kaasa,“ ütles Karoliina Kruusmaa, genoomika instituudi kommunikatsioonispetsialist, liikumisraja töörühma liige.
Mõlema direktori kinnitusel on nad uhked selle üle, et just nende hoonetes avati ülikooli esimene siseterviserada. See saab kindlasti aja jooksul täiendust nii liikumisvahendite kui ka uute ideede poolest.
Liikumisraja valmimist toetas lisaks instituutidele ülikooli personaliosakond, kaasa mõtlesid loovjuht ja ülikooli kirjastuse graafilise disaini peaspetsialist.
